Haiglas

Oleme Maarjaga haiglas. Olukord on hetkel rahulik ja lubab jätkuda hommikuni kui toimub operatsioon.

Jõudsime siia õhtul natuke peale seitset. Maarja kutsuti kohe läbivaatusele, mis hõlmas endas lapse südamelöökide ja emaka kokkutõmmete kontrolli. Masin läks hulluks, sest Meelimaril oli parajasti mänguaeg ja tõlgendas selle sünnitustegevuseks. Arstid tormasid kohale ja uurisid, kas Maarja ei taha juba sünnitama hakata! Ei tahtnud! Pole ju valusid ega midagi. Aga valvsamaks tegi see meid küll!

Muidu on siin sünnitusosakonnas lõbus. Kui midagi muud pole teha, võib läbi paberseinte kuulata koridoris telefoniga rääkivaid inimesi. Võimalik on ka minna tualetti, mis on kahe palati peale üks ja panna seal proovile oma erinevate lihaste võimed, sest muidu tundub nagu kostaks vaiksemgi hääl läbi seina. Klõbistasin pikalt ka ukselukkudega, mille lukustusasend kummassegi palatisse viival uksel on erinev. Vot see küll eriti naljakas pole kui keegi teiselt poolt kabinetti astub ajal mil mina seal asjatan.

Akna taga jõudsid juba käia Meryl, Tommy ja Mattis. Õde on ärevil, poisid ei saa suurt maast ega ilmast aru. Mati küsis kas beebi on juba käes ja lubas kohe hommikul vara tulla päkapiku kombel aknast sisse. Helistas veel minu ema ja ütles, et vangub energiajookide koorma all kodu poole ning kavatseb kogu öö valves olla, et vajadusel appi tõtata. Mis on muidugi väga kena temast, arvestades kõiki neid "viperusi", mis meie pere sünnitajatega siinmajas juhtunud on.

Aga praegu on kõik korras ning ma loodan siiralt, et see nii ka jääb kuni Maarja raviarst Raja ning doktor Mänd kohale jõuavad. Siis võib valvsust pisut maha keerata, sest nagu me oma kogemusest teame, on esimene proffessionaal ja teine ämmaemandaks õppinud emalõvi, ning koos on nad äärmiselt efektiivsed.

Junts mediteeris enne meie tulemahakkamist elu imelisuse üle. Et kuidas see ikka saab nii olla, et täna on kõik ühtemoodi aga homme peame arvestama ühe uue inimesehakatise tahtmiste ja soovidega. Või vähemalt olemasoluga. Ei osanud talle seepeale midagi kosta. Elu on ime tõepoolest!

3 kommentaari

  • sansaara ringist, kesk-eestist ütleb:

    ai, jutt läheb siin postituses minu maitsele nii offtopicuks, et paar päeva vist siia lehele ei tule, igaks juhuks, jõudu!

  • Rainer ütleb:

    Mul tuli meelde, et küsisid varem selle raamatu nime, kus oli Meelimari nimi sees. See on 1921 välja antud “Sadakakskümmend uut ristinime” (autor Oskar Kallas). Meelimari juures on märkus: tarvitati muinaslauludes noorte tütarlaste kohta.
    Ja tere peatset tulemist talle! :)

  • marko ütleb:

    Juhanil on õigus, jutt kisub ajalooteemadest pisut kõrvale. Aga ma panen talle ja teistele ajaloohuvilistele õhtul midagi huvitavat üles. Varuge ainult pisut aega! :)

Jäta kommentaar