Originaalselt originaalitu Koeru

Mulle meeldib järjepidevus, mis on nii sisu kui ka välimuse poolest vormistatud nauditavaks ja meeldejäävaks pakendiks. Miks see on oluline? Sest sellisel moel luuakse alus kaubamärgi või brändi tekkimiseks, mis omakorda seob inimesi, tarbijaid ning kutsub neid tagasi.

Väga erinevate inimestega on Koerus olnud ja tulnud jutuks meie oma “kaubamärkide” puudumine. Me ei oska oma väärtusi turundada. Meil on tosinate kaupa üritusi aga silma torkavad need siiski eelkõige kohalikus kontekstis. Ja kui me isegi küündime millegagi üle maakonna serva, puudub meil endiselt ideed kokkuvõttev (kauba)märk. Aga just märgid on need, mis lõpuks inimestele meelde jäävad, kindlate väärtustega (inimesed, kohad, üritused) seonduvad ning oma elu elama hakkavad.

Võib olla peitub põhjus projekte üheks tervikuks siduva isiku puudumises valla tasandil! Ehk oleks vaja meil arengunõunikku, kelle ametikoht käis läbi ka ühest vestlusest eelmise vallavanem Aldo Tammega. Või piisaks lihtsalt koostööst ühises eesmärgi nimel tegutsevate inimeste vahel? Igal juhul on selge, et hea kaubamärk on väga suur väärtus mille poole püüelda.

Oma asju olen ma ikka püüdnud vaadata pikema perspektiiviga ning arendada neid kindla eesmärgiga. See on mul seni õnnestunud. Võib olla, et Nahkanuia logo ei ütle veel inimesele palju aga Nahkanuia ajaveeb on kindlasti väga kindaid väärtusi (kellele häid, kellele halbu) koondav kaubamärk. Või siis veebikeskkonna vanadpildid.net nimi, mis samuti on omandanud kaubamärgile iseloomulikud tunnused. Ka koerufoorum.net on teatud hulga kohalike seas kenasti kinnistunud. Sellest ei tea midagi ainult need, kes iga hinnaga püüavad sellise foorumi või veebipõhise suhtluskeskkonna olemasolu eitada. Või siis Nahkanuia taaskasutus oma väga iseloomuliku, temaatilise ja meeldejääva logoga. Kõigil juhtudel on olemas nii märk kui ka märgi taga olev sisu.

Möödunud aasta lõpus tulin välja veel ühe ideega, mille ise kopeerisin Ühendus Weissenstein sündmuste kalendrist – ajalooõhtu. Ilmselt ei olnud sellise sisu ja nimega ürituse toimumises ka koerukatele midagi uut. Ajalooteemalisi ettekandeid oli kultuurimajas peetud varem ja peetakse tulevikus. Enda poolt korraldatud ajalooõhtu tugevuseks pidasin mulle omaselt nii välist (sh. teavitust) kui ka sisulist vormistust (n. presentatsiooni olemasolu), ettekannete seotust Koeruga ning “järelvaadatavust”. Nii sai minu ajalooõhtu Heli Aade käest endale iseloomuliku taustakujunduse, lektoritel oli põhjalikult ette valmistatud esitlus koos korraliku kaardi- ning pildimaterjaliga, mis kõik sai videosse ja video jõudis hiljem Sven Enno temaatiliselt kujundatud DVD peal huvilisteni. Kõike seda järjepidevalt tehes võinuks ajalooõhtust saada ühel kenal päeval Koerut tutvustav vägagi omanäoline kaubamärk.

Miks on kaubamärgid kaitstud õigustega? See ei ole lihtsalt sisutu põhimõte, see on sisu kaitsev põhimõte. Kui näiteks Saku Originaal oleks iga kord ise maitsega, ei ostaks seda keegi.  Kui, siis võib olla originaalselt originaalitu kaubamärgina. Üldiselt siiski eeldavad head kaubamärgid mingisugust järjepidevust.

Miks ma sellest nii pikalt kirjutan? Nägin täna Facebookis Koeru Kultuurimaja postitust peatselt toimuvast ajalooõhtust. Lektor kõigile hästi tuntud merjalane Valdek Allik ja teemaks Liivi sõda ja Koeru kihelkond 1558-1583. Minul kahjuks või õnneks selle ürituse korraldusega igasugune seos puudub! Ja ma ei hakka arutlema selle üle, kas teema antud kujul esitamine on eksitav (seos Koeruga) või kas ma oleksin võinud olla ürituse ettevalmistustesse ideelisel tasandil ja ka hiljem kaasatud. See pole see.

Minu jaoks on tegemist hea (taas)alguse saanud asja solkimisega, Saku Originaali pudelisse villitud järjekordse tundmatu joogiga. Ja ärge mõelge kohe halvimat! Solkijaks võisin olla ka mina, rikkudes ära mingi olemasoleva järjepidevuse, kui tulin välja oma pakendis, oma nägemuses ajalooõhtuga. Saage palun aru, et erinevad inimesed teevad üht ja sama asja, selles pole midagi imelikku. Imelik on see, et sarnaste huvidega inimesed ei suuda koos asju teha, isegi mitte informeerida üksteist. Coca-Cola’t toodetakse ju ka kõikjal maailmas, lihtsalt tulemus on äravahetamiseni sarnane ja see maksab!

Aga muidugi ei tea ma kultuurimaja huve ja tausta. Mina tegin enda asja eelkõige sügava sisemise huvi pärast ja teen ka edaspidi, kas just ajalooõhtut, ei tea. Ja ma ei süüdista. Mul ei ole vaja pidevalt töös ja mingis petlikus kasumis hoida suurt kivihoonet, millele lõpuks ikkagi peale makstakse. Olen lihtsalt pettunud, et otsides seda oma ei oska ega taha me seda ära tunda ka siis kui see meie uksele koputab. Oleme sellised originaalselt originaalitu vald.

Valdekule soovin aga edu! Ta on tore mees, kes on kohaliku ajaloo uurimise osas palju ära teinud.