Samaaegselt majasiseste lammutus ja koristustöödega alustasin uue katuse panemise ettevalmistamist. Vaja oli valida-osta materjal ja leida mehed, kes tööga hakkama saaksid.
Materjali valik ei võtnud meil Maarjaga kaua aega. Otsustavaks said kaks asjaolu: 1) maamajade katused meie lapsepõlvest ja 2) Nippi olemasolev katus. Mõlemal juhul oli tegu eterniitkatusega, mille otsustasime panna ka oma majale. Tegelikult uurisime pisut ka plekk-katuse panemise võimalust aga see langes eelmainitud põhjustel kohe kõrvale. Paidest, Tallinna tänava Ruuki kontorist (tollal teise nimega) ostsin pruuni värvi Poola päritolu asbestivaba eterniidi. Otsustavateks teguriteks said eelvaliku olemasolu, müüja enesekindel olek ning nende kontorile paigaldatud samast materjalist katus. Sealtsamast sain ka kohaletoimetamise koos muu vajaminevaga nagu kinnituskruvid, kattekapslid ja mäletamist mööda ka niiskustõkke paber. Jäi üle leida ainult oskajad mehed.
Siinkohal tuli appi pime juhus. Tol ajal käis Maarja Mattisega Paide Kultuurimajas beebikoolis. Seal oli nagu arvata võib teisigi emasid, kellega rohkem või vähem suhelda sai. Selgus, et ühe beebikooli ema abikaasa oleks valmis selle töö oma katusepanijast vennaga ette võtma. Nädalavahetustel. Käisime koos kohapeal ja tegime plaanid maha. Algselt sai eesmärgiks seatud katusevahetus 2 nädalavahetuse jooksul, mis pärast vana katuse mahavõtmist osutus ülemäära optimistlikuks.
Kuna olime võtnud nõuks jätta vanad sarikad, tuli nende timmimisega kõvasti vaeva näha ja lihtsalt kiiludest katuse rihtimiseks ei piisanud. Uue roovi alla läksid mitme sentimeetri paksused klotsid, mille paksus varieerus sõltuvalt sarikast. Teiseks osutus oodatust aeganõudvaks plaatide nurkade saagimine ja nende katusele sobitamine. Kuigi palgatud mehed panid mõlemad eterniitkatust esimest korda, ei saa ma neile midagi ette heita. Viltu jooksnud katus võeti esimese reani lahti ja pandi uuesti, rihtimine toimus täppistööna ja tulemus sai väga hea. Muu hulgas sai maja lääneküljele lisatud ka kaks Veluxi katuseakent, mis jäid ootama teise korruse väljaehitamist.
Arvestada tuleb, et selle töö tegemise ajal puudus meil maja juures toide, mis tähendas päevaks planeeritud akude varu ja käsitsi plaatide nurkade saagimist. Akud laeti täis eelmisel õhtul ja neid oli meestel kaasas kahe akudrelli jaoks kokku 4-5 tükki. Sellegipoolest tuli neid vahepeal naabri juures laadimas käia ja see võttis oma aja. Nurkade ja ka plaatide käsitsi saagimine oli valdavalt minu ülesanne. Hilisematest kogemustest võin öelda, et ketaslõikuriga on sellise töö tegemine palju kiirem, mugavam ja täpsem. Lugesin ka äsja, et olemas on ka plaadid, millel on nurgad ette ära saetud ja ka kinnitusaugud ette sisse puuritud. Tol korral ei osanud neid mitte küsidagi.
Fotodel, mis said tehtud katuse panemise ajal käis töö veel 28. mail 2006. Ilmselt lõpetasid mehed sellega juuni esimesel nädalavahetusel, kulutades selleks kokku 4-5 nädalavahetust oma aega. Maksma läks see mulle umbes 50 000 krooni.
Vaata veel pilte katusepanekust SIIT.