Merjamäel

Nii nagu meile on saanud traditsiooniks vähemalt korra suve jooksul käia ära Altjal, on kujunenud küllaltki korrapäraseks vähemalt üks talvine kelgutamine Merja linnamäel või Merjamäel nagu Mati täna ütles. Kahjuks mul sai suure külmaga tühjaks nii kaasavõetud fotoka kui ka telefoni aku aga midagi siiski jõudsin jäädvustada. Aga kõigest järjekorras ja piltidega.

Viimane osa teekonnast Merjamäele kulges üle lumest puutamata lagendiku. Täpselt samasugune nägi välja ka mägi ise kui välja arvata rohked loomajäljed, mis meie teekonnaga risti-rästi kulgesid. Võimalus kasutada sellist väikest looduslikku meelelahutuskeskust oma perega, olla esimesed, pani südame teistmoodi põksuma. Ma ei tea miks aga kohalike seas ei paista Merjamägi just kõige popim olevat. Kas ehk seetõttu, et viimase kilomeetri tuleb mäe juurde jalad seljas marssida?

Merjamäel ootas meid lisaks puutumatule lumevaibale ka vaatetorn. Et poja jõudis selle tippu enne kui ülejäänud pere mäe otsa sai ning Matildel läks hammas venna tegusid nähes samuti verele, olime sunnitud üheskoos torni vallutamise ette võtma. Kohusetruude turistidena jäädvustasime oma sealolemise fotole.

Torni tipust paistsid kenasti kätte meie tuleku jäljed üle lumise lagendiku. Püüdsin nendega kaasnevat meeleolu pildile saada aga selleks läheb vaja vist pisut enamat kui mul tol hetkel olemas oli.

Enne kui fotoka aku lõplikult üles ütles, jõudsime sellega filmida ühe videolõigu minu liust. Kardetavasti olin esimene, kes just sel nõlval allalaskmist katsetas. Õnneks oli lumi paks ja kattis kõik kännud ja tüükad, mis muidu oleks võinud ohtlikuks osutuda. Siiski alles kolmandal korral suutsin sealtsamast peaaegu veatult liuelda päris metsa servale.

Vaatamata külmakraadidele (-18°) oli meil väga vahva ja me tulime ära alles siis kui Nahkanuia noorperenaine häälekalt oma rahuolematust hakkas ilmutama ning nutujorina saatel auto juurde saamist nõudis. Pole välistatud, et me Matiga sinna lähiajal tagasi läheme!

Meie 2009/2010 aasta liugu Merjamäel vaata postitusest “Merjal kelgutamas” ja sama 2008/2009 talvest postitusest “Kelgusõit Merja linnamäel“.

Jäta kommentaar