Eile õhtul toimus Paide Raekojas Ajalooõhtu, kus juttu rääkisid Valdo Praust ja Aldo Tamm. Esimene siis Järvamaal kulgenud muistsetest (tali)teedest ning teine oma suguvõsast. Mõlemat ettekanded olid väga põhjalikud ning näha oli, et mehed valdasid teemat. Valdo puistas kohanimesid otse varrukast ja Aldo tegi sedasama oma suguvõsa liikmete nimedega, mille loetelu ulatas tagasi 16. sajandisse. Minu jaoks oli huvitavam Valdo Prausti ettekanne, seda juba teema poolest aga ka seetõttu, et lootsin kuulda viitedi ka omal ajal Nahkanuiat läbinud talitee kohta.
Nahkanuiat läbinud taliteed ei puudutatud. Küll püstitati paar intrigeerivat hüpoteesi Paidet läbinud või sinna suundunud teede kohta. Detailidesse laskumata seisnes üks hüpotees selles, et Paide linnuse kohal võis juba sinna enne linnuse rajamist paikneda asula. Keeleteadlaste sõnul polevat see aga võimalik, sest Paide tänapäevane nimi (ka Paede) on tuletatud linna saksakeelsest nimest Weissenstein viitega kindluse peamisele ehitusmaterjale, paekivile. Teisisõnu – pole muistset nime, pole ka muistet asulat. Teine hüpotees seisnes vanade kaartide alusel tehtud analüüsil, mille järgi Paidet ei rajatud teede ristumiskohta, sest mingeid teid Paide kohal lihtsalt ei ristunud.
Kes tahab Ajalooõhtu kohta rohkem lugeda-teada saada, tasub vaadata Weissensteini ajaveebist postitust Ajalooõhtu. Klikkige kindlasti linkidele ning laadige alla Valdo Prausti ülimalt põhjalik ning suurepärase teostusega PP esitlus. Siin esitatud pilt on pärit Weissensteini fotoalbumist!
Samal päeval saatsi Rainer mulle mingist Rootsi arhiivist tellitud 17. sajandi Eesti- ja Liivimaa kaardi, kuhu on peale märgitud kõik tolleaegsed olulisemad sooteed.1 Kaart on põnev aga ma kardan, et esimese hooga jääb mul oskustest seda interpreteerida pisut vajaka. Omast arust leidsin üles Liigvalla aga päris kindel ma pole. Tundub igatahes, et sellel kaardil Nahkanuiat ei ole.
Kriipsutasin alla kolm suuremat kohta, mille enda arvates suutsin identifitseerida. Need on juba mainitud Liigvalla (üleval), Laius (all paremal) ja Põltsamaa (all vasakul). Järvele nende kolme keskel ei oska ma leida õiget selgitust. Väinjärv või Endla? Kunstnik on pannud sellest läbi voolama jõe, mida päriselt ei toimu kummagi puhul. Näha on, et järve ümbritseb suurem rabalaam, millest käib üle mitu silda.
Selge on igatahes, et kui Nahkanuia kusagil asuks, oleks see koht otse keset seda tinglikku kolmnurka ning jääks selgelt rabalaama keskele. Sinna kus ta praegu ongi. Kui keegi oskab kaarti paremini lugeda ja juhatab mulle kätte mõne parema seletuse või pidepunkti, olen ette tänulik. Andke siis teada.
Viimase teemana lisan siia postitusse veel ühe foto, millel on jäädvustatud voodi otsad ja pink. Leidsin need ühe vana, mahajäetud ja korduvalt rüüstatud maja pööningult. Pärast omanikuga rääkimist sain loa need endale toimetada. Voodiotstest peaks saama veel asja, seda hoolimata asjaolust, et üks neist mul käest tükkideks pudenes. Usun, et Rait saab nende restaureerimisega kenasti hakkama. Pink aga oli nagu uus ja vajab äärmisel juhul üht kihti värnitsat vms. Pööningul seisis ta paberisse “mähituna”. Ma ei tea miks see hea oli. Nimelt oli pingi ümber mässitud üks kiht vana ajalehepaberit ja see pisut jämedama niidiga kinni tõmmatud. Äkki kaitseks?
- vaata kaarti minu veebialbumist [↩]
22 kommentaari
Küllap see järv on ikka Endla, sest tal on näidatud väljavool, aga paigutused on väga suvalised.
Paide ristumisteedest-usun millegipärast et Mäo kolmnurk oli mingil kujul olemas juba muinasajal. Ainult et tollal ei olnud see Tartusse viiv peatee, vaid Viljandisse. Seda on ka 17. saj. revisjonides ja kaartidel märgitud, pealegi oli Paides Viljandi tänav.
Ikka palju rohkem kui kolm nime on sellest kaardilt identifitseeritav. St. Marien on igal juhul Koeru kirik. Simons Kerke on Simuna kirik. Ja peal on Pikaperse kõrts (Pitkapersse) vanal Vaimastvere-Laiuse teel, mis on peal kõikidel 18. sajandi kaartidel.
Kui selle kaardi ja muude ajalooliste materjalidega tööd teha, siis julgen öelda, et valdav enamik nimesid on tuvastatavad. Lihtsalt tuleb arvestada, et kaart ei ole topograafilisel alusel ning tuleb eeldada, et peal võivad olla väikeste kõrtside jm kohtade nimed, mis kaasajal ei ole enam üldtuntud (nt Pikaperse).
Tänan täpsustuste eest!
Järv võib tõepoolest olla pigem Endla. Teoreetiliselt on olemas sissevool (Mustjõgi ja Nava) ning väljavool (Nava – sõltuvalt veetasemest). Ka muidu voolab Vanajõgi järvest küllalt lähedalt mööda, et seda linnulennul ühe veekoguna kujutada. :) Rääkimata suuruste vahest Väinjärve ja Endla vahel. Räägu kanal tekkis alles 1872.
Mis puudutab kohtade identifitseerimist kaardil, siis pole kahtlustki, et vastavate oskuste ja/või kogemustega on võimalik kaardil märgitud kohad suuremas enamuses samastada tänapäeva kohtadega. Ainus probleem selle juures on see, et minul sellised oskused puuduvad.
Varasest asustusest veel niipalju, et tuleb silmas pidada Türi kirikut. Ikka on olnud katoliku kirikus traditsiooniks, et kirikud rajati misjonäride poolt vanade paganausu hiite ja muude pühakohtade kohale- olgu tegu vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega-Uppsala toomkirik Rootsis-rajati muistse hiie kohale-, või Tartu Toomemäele.
Seega on Türi kiriku ümbruse puhul usutav, et seal pidi leiduma mingi asustus. Samuti võib olla tõene, et tee kulges Türilt ka muinasajal edasi, praegusest Paidest lähedalt mööda või mööda, Lindanise suunas. Ja kuna Stensby leping ja muu tingis saksa ordu huvi selle piirkonna vastu- peale piiri läheduse oli ka strateegiline teedevõrk seal nüüd, kus eesti ala oli poolitatud, vägagi tähtsaks muutunud kui vaenuliku ala piirilõik, koos teedega, siis rajati Paide linnus just sinna, kus ta asub- lepingut rikkumata taani-ordu piirile just lähedal, et teel ja piiril silma peal hoida.
Et seal muinasajal ilmselt asustust polnud, võis olla tingitud sellest, et lihtsalt puudus ajend maade-ja võimujagamiseks selles piirkonnas.
Sinu küsimusele annab mingi vastuse 1798. a Ludwig August Mellini Liivimaa atlas.
Seal on näha kuidas üks (loode-kagu suunaline) Winter weg kulgeb Räägu talu juurest Endla, Nirko, Kõola, Ruhhe, Raudofere sihis. Teine, (kirde-edela suunaline) läheb Kardis- Tappik suunas. Teed ristuvad Endla külas.
Sinu talu juurest Vardja või Haava sihis see kaart talveteed igatahes ei näita.
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Käpa talu tähistab seal nimetus Messikoppa. Räägu on Rägo.
Tere Hillar,
Mellini atlase vastav kaardileht on mul olemas. Sellel on näha, et talitee läbib Nahkanuia küla, kuhu on märgitud Puna kõrts. Tegelikult on see Mellini kaart vigane, kuna Haava ja Vardja on sellel koos Preedi jõega joonistatud liiga kaugele põhja! Talitee läbis Haava ja läks üle Preedi ja Piibe jõe Navale. Messikeppa talu teele ei jää. See on märgitud Messikäppa nime ette “ühe hoonena” ja peaks praegu kandma Käpa nime. Jõgedeharus on tee kulgemissuund õige.
Nagu Valdo Praust oma Ajalooõhtu ettekandes märkis, oli ka temale eriti suureks üllatuseks Mellini atlase suured möödalaskmised just taliteede osas. Muidu võib seda kaardikogu tema sõnul “piibliks” pidada.
Ja kindlasti vaata minu postitust “Nahkanuia vanadel kaartidel“.
Mellinil on teisigi möödalaskmisi. Andestagem talle need, sest selle kaardi põhiväärtuseks peetakse just seda, et tegu on esimese trükitud eesti ala kaardiga!…
St. Marien on kaardil(Väike)Maarja kirik
Tänud Elve selle täpsustuse eest! Jääme ootama vastuväiteid.
Arvestades kiriku asukohta kaardil võiks tegemist olla Koeruga. Väike-Maarja jääb Liigvallast kirdesse, mitte nagu kaardil näidatud. Samas on nimekuju järgi tõpoolest tegemist Väike-Maarjaga, sest Koeru märgitakse ikka Marien Magdalenen, mitte lihtsalt Marien nagu Väike-Maarja.
Arvestades vanade kaartide mõnetist ebatäpsust kohtade paiknemisel üksteise suhtes, kaldun ma Elvega nõustuma.
St. Marien ei pruugi olla Väike-Maarja. St. Marien oli nii Väike-Maarja (Klein-St.Marien) kui ka Ambla (Ampel, sald k. Amplae Mariae). Koeru oli St. Marien-Magdalenen nagu Tartu maakonnas Maarja ehk Maarja-Magdaleenagi. Olen näinud tavakasutuses ka nende kohta vahel öeldud St. Marien.
Üks on mulle selge – Tartu maakonna Maarja-Magdaleena see St. Marien ei ole. Ja vast ei ole ka Ambla. Kaldun tugevalt arvama, et see on Koeru, kuigi Väike-Maarjat täielikult välistada ei saa.
Probleem selle kaardiga seisneb esiteks selles, et sinna on kantud üsna juhuslik valik kohtadest – pealt on maha jäänud mitmed suured kohad (nt kihelkonnakeskused Keila, Harju-Jaani jt), kuid peal on väikeseid kohti, mis kaugteedevõrgus nähtavasti rolli mängisid (Pikaperse kõrts Vaimastvere-Laiuse vanal, nüüdseks kasutamata trassil, Soodla kõrtsi- ja jõeületuskoht Jägala jõel, Viskla küla Kose lähedal jpt).
Teiseks ei ole kaart tehtud mitte mingisugusele geomeetrilisele ega topograafilisele alusele, st selle pikkusi ei saa võtta mitte millekski ja osalt ka kohtade paiknemist ilmakaarte suhtes (see viga on omane ka Mellini atlasele, kuid vaid väiksemate kohtade juures). Minu senine põgus uurimine näitab, et usaldada võib sellelt kaardilt (vähemalt enamikel juhtudel) vaid kohtade topoloogilist paiknemist üksteise suhtes (mis asub mille vahel ja mille ees jms), samuti ka kohtade, jõgede, soosildade ning metsade-soode omavahelist topoloogilist paiknemist.
Just neil kahel põhjusel on selle kaardi (kohanimede) täielik dešifreerimine ülimahukas töö, mis nõuab ajaloolise (17.-19. sajandi) teedevõrgu peensusteni tundmist ja algmaterjalidena pea kõiki selle ajastu kaarte, samuti teadmisi loodusmaastikest. Ja ka sel juhul võivad mõnel pool jääda mingid paigad kaksipidi mõistetavaks. Ei tea meist ju keegi 17. sajandi maanteekõrtside nimetusi ja võrku, sest 18.-19. sajandil (sellest ajast on massiliselt juba kaarte) oli see juba veidi muutunud.
Kuna mind see kaart tohutult huvitab, siis on mul suur kiusatus see töö ette võtta. Aga enne ma usun, et ma uurin, kas keegi (nt Maanteemuuseumis) ei ole seda tööd juba varem ära teinud. Kui ei ole, siis… loodan, et sügiseks võiks mul ehk olla magusamad kohad lahti kodeeritud.
Väga hea ja põhjalik kommentaar!
Kui vastab tõele, et ka Koerut on olnud tavaks nimetada lühendatult St. Marien, on Valdo seisukoht hetkel olemasolevate andmete põhjal paremini kaitstud. Kuigi neil kaartidel, mis mul olemas on, on Koeru ikka pikalt välja kirjutatud.
Eks selle Marieni all on ikka mõeldud Koeru kirikut, kuigi ta on paigutatud sisulielt Pärnu ja Vodja jõgede lätetele, seega Roosna-alliku piirkonda, mis on kaardil üldse välja jäänud. Kuid Marieni kirikust ida poole on paigutatud Liigvalla, mis tegelikult jääb küll rohkem kirde poole, asub siiski Koerust tõepoolest vähemalt kirde- idasuunal. Ja Liigvallast idas on mainitud Vastemõisat, kui ma ei eksi. Ka see on küllaldane pidepunkt, kuigi Vastemõisa omakorda asub mu teada Liigvallast lällegi veidi enam kirde suunas.
Väinjärve kaardi autor tundnud ei ole, kuid tuntud on talle Endla järv, mis on kaardile kantud.
Ja kaugel sealt ei asu kaardi autori arvates Laiusegi, tegelikult on muidugi vahemaa kümneid kilomeetreid suurem, aga mis see siis maha marssida polnud-tollal sitked inimesed…
Jah ,ei ole ma kindel selles, kas meil veel peale ühe Vastemõisa, mis ju asub hoopis Viljandi kandis, veel oli.
Vitsemois-mis paik see võis olla?
Vaat mind huvitab vahepeal nüüd selline asi- et taotletava haldusreformi tulemusena, kus luuakse taas oblastid ja kus Eestisse jäävad vaid viis linna, kaotab ju Paide sel juhul jälle oma linnaõigused?
http://www.postimees.ee/?id=89613
No nalja saab…
Liigvalla ja V.-Maarja kiriku vahele sobib rabalaam ülekäiguteega hästi. Täpsemalt jääb see Varangu ja Kiltsi vahele. Liigvalla ja Koeru vahele jäavad paraku kihelkonna kõrgeimad alad, minu andmetel vahemikus 72-106 m üle merepinna. Vaevalt siin 300 aastat tagasi oluliselt teine oli. Muidugi vaatan ma siin väikest tükikest kaardist ja selle on joonistanud hirmerineva maailmapildiga võõramaalane.
Ma olen üsna kindel, et viimased 1000 aastat on Liigvalla kandist Väike-Maarjasse liigeldud enamiku aastast mitte otse üle soo, vaid siiski piki väga iidseid suviseid vankriteid elik. maanteid. Jah, tõepoolest, 19. ja 20. sajandil pääses Liigvallast ka otse soode ja jõeharude vahelt läbi Padaküla, Raja talu ja Sootaguse kõla läbi Kiltsi mõisa Väike-Maarjasse. Kuid vaevalt, et see väga soine ala oli varasemal ajal mingiks kaugteeks; kui siis, vaid taliteeks.
Liigvallat läbib nimelt Koerust itta, Suurele Rakvere-Tartu Teele (Suurele Virumaa-Ugandi Teele) teele suunduv teelõik, mis, nagu Virumaa-Ugandi Teegi on tõenäoliselt väga vana. Virummaa-Ugandi tee muinasaegset tähtsust näitab juba kasvõi see, et selle äärde, järsu neemiku otsa püstitati teetõkkelinnusena toiminud muinaslinnus (praegu kutsutakse seda Äntu Punamäeks, arvatakse, et seda võib samastada 13. sajandi Agelindega). Kui oleks olemas olnud otsetee Liigvallast läbi Padaküla soosillaga, siis ei oleks keegi hakanud vast Agelinde linnust rajama?
Teetrass Liigvalla-Rakke (Rakke teerist) – Ebavere-Väike-Maarja on muide ka peaaegu soovaba. Vaid Äntu Punamäe juures ja Nõmme mõisast veidi lõuna pool, praeguseks suletud raudteeülesõidu juures (kaasaegne tee on õgvendatud ida poole, kuna raudtee ehitamise järel oli seal kaks ülesõitu) võis muinas- ja keskajal olla väiksemaid soosildu. Kuid tõesti ainult väiksemaid.
Siin võib jälle Tanel Moora üht-teist täiendada, ta on mu teada Äntu Punamäge kaevanud.
Hi,
does any of you have info ( photos in particular)
on St Marien Magdalenen/Koeru Maarja
Magdaleena and my ancestor, Heinrich Ferdinand
Hoffmann ?
Yours
Jurgen
Hi Jurgen,
almost all photos that I have are in this environment vanadpildid.net. There you will find a lot of old photos of former ST Marien Magdalenen or current Koeru.
But I have also forwarded your e-mail to another person who is familiar with Hoffmann’s family and will probably come back to you soon with much better answer.
Marko
Ja, und es gibt gut auf den Staatliche Historische Archiv in Tartu zu suchen.
Hello Markol and Kalle,
please mail to jurgen@excite.co.uk
Regards
Jurgen
18. saj. Ludwig August Mellini kaardi järgi on “Pikkaperse” kõrts ja veskikoht Paduvere ojal. 19. saj. verstakaartidel ja Eesti Vabariigi aegsetel kaartidel on “Pikapere” Pedja jõel Rohe saeveskist allavoolu.