Ühel õhtul luges meie väike Mati mulle luuletuse. Tavaliselt ta oma lasteaias õpitud asju eriti meelsasti meiega ei jaga. Kui ma küsin, mida ta päeva jooksul lasteaias tegi, saan tavaliselt vastuseks “ei mäleta” või midagi sarnast. Seepärast oligi see luuletus mulle ilus üllatus ja eriti meeldis mulle poisi ilmekus luuletuse ettekandmisel. Kõik pidi olema just nii nagu õpitud, ka käte liikumine ja zestid. Viimast ma muidugi diktofonile ei saanud jäädvustada aga seda luuletust saan ma lugejatega jagada sellegipoolest. Ilusat algavat nädalavahetust!
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
1 kommentaar
Isver ma pole nii head luuletuse esitust kaua kuulnud :)