Eile peeti Koeru Kultuurimajas suurejooneliselt Koeru Muuseumi 15. sünnipäeva. Sain kena kutse ja läksin kohale. Kahetsema ei pidanud, väga tore üritus oli. Mõned muljed ja mõtted, mis etteasteid vaadates pähe tekkisid. Kasutatud fotod on Ants Leppoja tehtud ja pärit siit.
Kuigi kõik ettekanded jätsid väga positiivse mulje, meeldis mulle kõige enam segarahvatantsurühma ettekanded. Need olid kuidagi mõnusalt rõõmsameelsed, mitte ülepingutatud nagu üks hea ettekanne peabki olema.
Kohaletulnutele pakuti eeskava kõrvale väga maitsvat leiba ja võid. Mõlemad kohapeal valmistatud.
Anti üle teenetemärk ja palju õnnitlusi Juta Rundule kui ühele teenekaimale Koeru aja- ja kultuuriloo uurijale. Palju õnne Jutale ka Nahkanuia rahva poolt!
Rahvas oli lõbus ja nalja sai palju. Üks humoorikamaid hetki oli minu meelest kui Anti Ilomets tuli õhtu juhile ja ilmselt ka ideelisele autorile Uuno Aanile muuseumi sünnipäeva puhul õnne soovima. Need kaks olid vahva paar, üks aina katkestas ja teine rääkis kangekaelselt edasi.
Lavadekoratsioonid andsid hea ja odava aiaidee. Just sellise aia pean ehitama ka oma maja ümber.
Ei meeldinud Koeru vallavanema habemesse esinemine ja tänusõnad. Istusin teises reas ja ei kuulnud suurt midagi. Kui ma ei eksi, andis vald üle mingi hiigeltšeki moodi asja 30-le eurole! Miks mitte 1209,5 eurot, mis kulutati äsja Kääri maatüki jätkuvale kohtuvaidlusele? Väga häbematu.
Üldse oli sellel üritusel kokku saanud erinevaid inimesi, keda muidu üheskoos ei kohta või ette ei kujuta. Kentsakas oli näha Kareda rahvast koerukatega koos esinemas, jaanikaid õnne soovimas ja imaverelasi võid kloppimas. Võib olla on tõesti nii nagu Ants Leppoja hiljem meievahelises vestluses mainis, et “kultuur ühendab”. Ehk on see tõepoolest ainus aga tasapisi hääbuv side, mis meid veel ühendab.
Mul oli igatahes tore õhtu! Jõudu muuseumile edaspidiseks.
