Lõikasin täna ära Arbami kaks metsistunud õunapuud. Ma ei tea kas keegi üldse on neid kunagi püganud peale seal teinekord puhkavate ja õunu söövate metskitsede. Üks puudest oli küll nii keerdu kasvanud, et kui ma oksa ära lõikasin, jäi see puu otsa rippuma ja ma ei saanud seda ära enne kui pidin oksa mitmeks tükiks hakkima.
Lagedal kasvava puu võra oli oluliselt ühtlasem ja sellega sain ma parema tulemuse. Samas sirelivõsa ääres kasvav õunapuu jäi küll pigem palmi kui mõnd kodumaist liiki meenutama. Oleks ju võinud mõlemad puud rahule jätta aga rasked oksad ja kõva tuul võtavad oma osa ning nii asjadel jätkuda lastes, poleks üsna pea kummastki õunapuust midagi järel. Nüüd võib loota, et puud püsivad veel aastaid. Ja kena sai ka.
