Tegutseme-toimetame

Olen siin vahepeal toimetanud ja midagi on toimunud minust sõltumatult.

Ükspäev võtsin kätte ja tegin puhtaks üle tee, nelja vana aga kenasti lõigatud õunapuu taga oleva Kangelase nimelise uusmaasaajakoha. Lõikasin maha paju kännust kasvanud kohati paari sõrme jämedused pajuvõsud ja põletasin kogu sodi sealsamas. Lastel oli ka tegemist, sest maa seest tuli kõikvõimalikku põnevat kraami välja mida poistel oli huvitav uurida ja millega tüdrukul mängida. Pole olemas ju paremaid mänguasju kui aastakümneid maa sees lagunenud plastmassist väike koer ja kolme jalaga hobune. Poistele (Mati ja Tommi) pakkusid veel huvi teokarbid ja sipelgapesad. Kui tuppa tagasi jõudsime, pani Maarja minu protestist hoolimata kõik riided pessu talumatu suitsuhaisu pärast.

Visalt aga kindlalt muutub ka Nahkanuia voor. Endisest võssakasvanud Tambu talukoha söödist on saamas ilus ja sile põld. Traktorid müristavad seal juba nädalajagu päevi. Silutakse, korjatakse kände, silutakse ja siis tehakse veel midagi. Näen oma silmaga kui palju vaeva tuleb näha ühe maatükiga, mis on vaid “mõneks” aastaks hooletusse jäetud. Ja iga päev kõike seda vaadates muutun ühe murelikumaks oma sööditüki pärast. Olen kõik need Nahkanuial oldud aastad püüdnud seda vähemalt korra aastas niita, mis aga alati ei õnnestu. Möödunud aastal näiteks sõitis traktor rootorniiduki laba vastu kivi kõveraks ja oligi töö tehtud. Päev hukas ja kuigi ma sain sepaga kaubale, et ta vea kohe ära parandab, tagasi keegi ei tulnudki. Hiljem arvasin end olevat teinud kokkuleppe, et koos Tambu põlluga haritakse ära ka minu maa aga ka seda ei toimunud. Ma ei teagi, mis mul seekord tegemata või ütlemata jäi. Täna olen igatahes tänulik kui keegi soovitab kedagi, kes siin hüljatud maanurgas oleks kasvõi tasu eest nõus niitma 3,3 ha. Tundub, et kui nii aeg edasi, olen ma varsti valmis maksma ka vihje eest, kust sellist teenust saada. Aga mida ei tahaks on see, et paari aasta pärast ka mina sellisel moel kände juurima pean.

Suurematest töödest alustasin kuivati vundamendi tühjakskaevamist aga sellest mul veel pilte tehtud pole. Igaks juhuks, et ei peaks pärast häbi tundma, kui see kõik nii jääbki. Kuivati vundamendi sisse tahaks kangesti teha ühe mõnusa puitpõrandaga istumiskoha ja see ei olegi teab kui keeruline. Aga esmalt on vaja sealt kivisegune pinnas välja vedada.

Igasuguste asjade vedamisel on hiljuti Timeksist soetatud murutraktori käru osutunud hindamatuks abimeheks. Relsse sellega just ei vea aga mulda, väiksemaid kive, kände, mättaid, oksi ja muud sarnast on lausa lust ühest kohast teise viia. Ainus, mis pisut takistab, on traktori olematu kiirus aga sellest saab kiiresti üle, kui mõelda sama koguse toimetamisele käsikäruga.

Suurem osa minu ajast kulgeb praegu tööandjat ja raha teenides. Tänamatult palju kulub esimest ja vähe tuleb viimast aga töö ise on rahuldust pakkuv ja tingimused pole ka kehvad. Saame hakkama, eluvaim tuleb sisse tagasi kui tunned, et oled kellelegi vajalik ja kasulik.