Nahkanuia ajaveebi ustav lugeja ja Koeru kandi kalavete sage külaline Kalle andis mulle teada hiljuti siinkandis toimunud sissemurdmisest ühe tema hea sõbra suvemajja. “Mida paganat küll seal kandis tehakse, milline on mentaliteet??!!” oli tema kommentaar.
Ilmselt pole küsimus siinses mentaliteedis, mis ei erine oluliselt teiste eesti maapiirkondade omast. Tühjalt seisvad talumajad on olnud ja jäävad ka tulevikus pikanäpumeeste ja kõikvõimalike hõlptuluteenijate sihtmärgiks. Samas tasuks selle ja teiste sarnaste juhtumite taustal tõstatada küsimuse naabrivalve või mõne teise sarnase algatuse otstarbekusest.
Vaatasin MTÜ Eesti Naabrivalve kodulehte ja kaarti, et saada selgust, kus Järvamaal see programm juba toimib. Tuleb tunnistada, et Süda-Eesti näol pole tegemist just kõige teravama pliiatsiga karbis. Kõige lähem koht on Järva-Jaani, kus toimib lausa kaks naabrivalve sektorit, ülajäänud jäävad Koerust juba kaugemale ning ega neid piirkondi palju polegi.
Igal juhul andis Kalle saadetud kiri ja selles kirjeldatud juhtum põhjuse kogu naabrivalve temaatika üles tõsta. Äkki leidub siin Rõhu, Preedi ja Liusvere küladeski neid, kes oleksid valmis lisaks enda omale ka üleaedse majale pilgu peale viskama ja vajadusel alarmi tõstma. Sest ega neid majapidamisi ja inimesi siis palju ei ole, mistõttu on lihtne võõrast märgata. Ja eks võõras võtab omakorda tuure maha kui näeb teda piidlevaid kahtlustavaid pilke ja seintel silte “NAABRIVALVE”.
Aga kõige enne tuleks ära teha kodutöö. Järvamaal on olemas naabrivalve koordinaator, Järva-Jaani kogemusi kuulaks a ja eriti tahaks teada, kas naabrivalvet on tõhusalt suudetud rakendada ka mõnes maapiirkonnas, kus majapidamised paiknevad teineteisest mõõdukas kauguses. Ja mida arvavad naabrivalvest lugejad? On teil sellega kokkupuuteid?
3 kommentaari
Minu ema on Särevere naabrivalve :D Aga see toimib seal nagunii. Omal külamoel – hämmastav küll, kuid kohalikud joodikud võivad olla päris toetavaks kogukonnajõuks.
Ma mõtlesin ise ka, et kohalik algatus võiks siin toimida sama hästi kui naabrivalve.
Kui Liivo endale Kure talu ostis, juhtus selline lugu. Oli pime õhtu ja nad istusid emaga kahekesi köögis. Võib olla oli tegemist ka ühega esimestest öödest, mis nad siin plaanisid veeta. Aga äkki kõlas uksele koputus ja ukse taga seisis naabrimees, kellel on Liivo majaga silmside. Ta tuli kontrollima ega juhuslikult mõni röövlikamp pole maja rüüstamas.
Nii et teatud olukorras toimib see ka siin ja päris avalikku rüüstamist külaelanikud toimuda ei lase. Mure on nende majapidamistega, mis paikenavd teistest pisut eraldi ja mida igapäevatoimetusi tehes jälgida ei saa. Kuidas nendega saab?
Sellepärast tulekski naabrivalve muuta teadlikuks tegevuseks, üheks osaks igapäevaelust. Siis on selle kasutegur suurem kui spontaansel ja juhusel põhineval tegevusel.
Reageerimiskiirusest. Minu küla kohalikud joodikud – andsid naabritele teada, et minu majasse on tuli põlema unustatud – kui ma olin elanud oma majas juba 2 kuud….:) Ilukirjanduses annab ainest eestlase võrdlemisi selektiivne nägemine ja kuulmine. Eks ta vist toimibki omal moel:)