Eile oma töödelt-tegemistelt tuppa tulnud Marko teatas tähtsalt, et tal on meile üks ülesanne. Tema sõnum oli see, et kui meil mõnel päeval aega on, siis võikisme minna Kördile ja puhastada ära teeääre kividest. Praegu on neid seal piisavalt palju, et see segab niidukiga niitmist.
Täna tuletas ta seda meile telefonitsi mitmel korral meelde, et kas me juba tegeleme asjaga. Kuna ta ise oli Nahkanuialt eemal, ei teadnud ta, et polnud hetkegi, kui siin poleks sadanud. Väljas millegi tegemine oli vihma tõttu mitte nüüd võimatu aga ebamugav kindlasti.
Kella nelja paiku me siiski läksime välja. Saame siis hiljem öelda, et me vähemalt käisime ja üritasime midagi teha. Kuigi jah, taevasse vaadates polnud sealt midagi head oodata. Nii ka enam-vähem oli. Olles paar korda rehaga tõmmanud ja mõned suuremad kivid teepervele kokku tassinud, hakkaski sadama. Olime hetkega läbimärjad, lisaks piirasid meid sääsed ja sellised imepisikesed “kärbsed”, kes olemise põrguks muutsid. Aga töö tahtis ju tegemist!:)
Selle lühikese ajaga me palju ära ei teinud. Aga midagi ikka. Kive oli arvatust rohkem ning paljud neist rohu sees peidus. Kobasime käte- ja jalgadega ning kivinuki mulla seest väljaturritamisel haarasin kangi järele, et kivi välja kangutada. Kuna tööpõld osutus mahukamaks, siis võtsin rahulikult ja tahtsin asja teha korralikult, ehk siis samm-samm haaval. Esialgne eesmärk üks nö puudevahe korraga, nii umbes kolm-neli meetrit. Selle osa peale kogunes umbes põlve kõrgune hunnik suuremaid kive ja siis peotäite viisi väiksemaid, milled tee peale laiali täiteks riisusin.
Kuna endiselt sadas; lapsed koju ei olnud nõus üksi minema; Matilde jonnis; Mattis tegi niisma lollusi ja noris õde; putukad tahtsid silmad peast süüa, siis ma pikalt ei mõelnud. Kutsusin Mattise appi ja kahekesi tegime korda ka ühe vundamendi esise. Seal oli veidi lihtsam. Kive oli vähem ja rohi madalam nind piisas tõesti vaid riisumisest. Teha jäi veel aga eks siis mõnel teisel päeval.
Tulime koju, pesime ja õhtusöögiks oli Nahkanuial täna täidetud paprika hakklihaga ning keedetud kartul ning salatiks kirsstomatite ja oma aiast peenra pealt korjatud redise-punapeedi-rukkola salat. Maitsestatud vähese soola, sidrunipipra ja laimimahlaga. Magustoiduks kama, mida peale minu keegi ei tahtnud!
2 kommentaari
Eesti naine on läbi aegade oma põlle sees kive tassinud. Linda oli vist esimene…
Kange eesti naine oled, Maarja! Jõudu!