Haiged!

Meie peret on tabanud haigustelaine. Ei midagi tõsist aga ikkagi. Mattisel on köha juba sellest ajast, kui ta veel viimast kuud lasteaias oli. Mäletan selgelt, et hoidsin teda veel mõned päevad kodus, et ta lasteaia lõpupeoks päris haigeks ei jääks ning viimastest ujumisetrennidest ta ka osa ei võtnud. Aga ei midagi. Köha kestab, ravi mis sa ravid.

Mina ise suutsin mingi kurguhaiguse omale hankida nädalapäevad tagasi. Ühel õhtul lihtsalt tundsin, et valus on neelata ja hommikuks oligi hääl läinud, kurk valus ja muidu halb olla. Kust ma selle sain, pole aimugi. Kas sai liiga aktiivselt konditsiooneri nuppu keerata autoga sõites või mõjus nii rängalt esimeste soojade ilmadega enda järvevette kastmine? Või siis on mingi viirus, sest olen paari inimese käest kuulnud, et ühel või teisel olevat kurk mitu nädalat haige olnud. Paar päeva hiljem tuli köha ja see on kestnud nüüd juba 10 päeva. Neli ööd olen maganud üksi teises toas, uksed vahelt kinni, et ei segaks oma köhimisega teiste und. Kui see köhahoog peale tuleb, ei saa enam pidama. Vahepeal on küll selline tunne, et köhid kogu sisikonna seest välja.

Laupäeval kaebas Matilde mõnel korral, et tal on palav!? Ilm väljas ju ei olnud teab mis soe ja kui olime kõik riided seljast ära kraapinud, jätkus kaeblemise saaga. Oleks pidanud ehk aimama, et midagi on viltu aga ei pööranud väga suurt tähelepanu. Hiljem õues olles ei olnud tujul vigagi ning otsustasime kodu lähedale metsa maasikale minna. See et Matilde maasikaid väga ei tahtnud, tegi veidike valvsaks, et midagi on korrast ära. Teel koju ta oksendas ja ülejäänud õhtu oli tal väga halb olla. Lõpuks jäi ta magama keset põrandat, kust ta hiljem voodisse tõstsin. Öö möödus rahulikult ja hommikuks oli tema tervis enam-vähem.

Minu pahaolemine sai alguse ka samal õhtul. Ärgates oli veidi parem aga söögiisu ei olnud endiselt ja seest kõik valutas eelmise õhtu okserallist. Marko kaebas sama aga otsustas siiski tööle minna, kust ta lõuna paiku juba naases. Mina märkasin köögiaknast kedagi kuuseheki vahel aelemas ning siis nägin alles autot ja sain aru, et see on Marko. Kehv enesetunne ei lubanud isegi autoga väravast koduukseni sõita. Ega mul polnud talle midagi paremat soovitada, kui et näpud kurku! Hakkab parem! Päeva peale tõusis ka palavik ning õhtu saabudes ja magama minnes jäi ka kahest tekist väheseks. Nii külm oli.

Tänaseks on kõigil kolmel juba päris hea olla. Vaid Mattis jäi seekord sellest puhangust puutumata. Loodame, et see ka nii jääb.