Ma jätkan oma suhteliselt kriitiliste postitustega alusmaterjaliks siitsamast Koerust pärit näited. Ja ma saan aru, et need on valusad nagu ka seda, et lõpuni tõde nendes küsimustes pole olemas. Aga siiski.
Sel suvel alustas Väinjärve rannas tegutsemist väike poeke, mis on hiljuti saanud endale ka kõlava nime “Väinjärve lafka”. Igati teretulnud ettevõtmine leian. Kuidas, kes ja mis – jätame selle praegu kõrvale. Külm jäätis kuumal suvepäeval kulub ära nii väikesele kui ka suurele suplejale. Aga mida arvata sellisest pildist?
Või kuidas käib asjaosaliste ja lihtsalt järve külastajate nägemus kokku asjaoluga, et Väinjärves on keelatud supelda joobes? Seda olukorras, kus alkohol on rannas vabalt müügis ning seda ka tarbitakse sealsamas massiliselt.
Minu jaoks pole vahet, kas mahaloobitud prügi või joobes ujuja sisikonnas loksuv ja veres kääriv alkohol on ostetud nimetatud lafkast või mujalt. Ma arvan, et see tehing mille vald operaatoriga tegi, PEAB katma a) prügikoristuse jooksva vajaduse ja b) alalise vetelpääste ja korra hoidmise vajaduse rannas. Kas see on nii praegu? Kui äri ei tasu ennast ära ning ei võimalda neid kulusid katta, pole selle järgi vajadust. Kui katab, kuhu raha pannakse? Kas see läheb valla üldisesse eelarvesse? Ja lõppeks peaks see olema ka “Väinjärve lafka” jaoks auasi koristada ära kõik see rämps, mis nende putka ümber maha loobitakse, et sellest NEILE halba varju ei tekiks – nagu näiteks praegu. Või vallavalitsusele aga mulle näib, et seal ei huvita kodanike mokakobin ammu enam kedagi. Seal tegeldakse suurte asjadega!
Kas ma olen ainuke, kes selliseid asju märkab?
***
Hiljuti, ühel imeilusal suvaõhtul sõitsin mööda Koeru keskusest, mille üheks üheks lahutamatuks osaks on Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk. Märk, mis näiteks aastal 1937 nägi välja nagu sellel Kalev Kiviste fotokogust pärit fotol.
Märgi ees murul oli koha sisse võtnud lõbus seltskond, kes külitades lasi hea maitsta kangemal kraamil. Kuigi mina ei ole nende seas, kes sellele mälestusmärgile lilli käib viimas, tekkis mul küsimus neile, kes seda teevad. Neile koerukatele, kes püüavad oma lastest kasvatada riiki ja selle ajalugu austavaid kodanikke: Kas olete sellega rahul? Kas olete rahul selle seltskonnaga, kes õhtu hakul, päeva ühel kõige ilusamal ajal, seal maas külitab? Kuidas te selgitate, et et vaat täna läheme lipsud ees kangelasi austama aga muidu on siin onu Volli oma sõpradega? Kas see häirib teid? Kas olete midagi ette võtnud? Mida? Vii on need olengud osa isamaalisest kasvatusest?
Mina ei saa sellest aru ja ei suuda oma pojale selliseid vastukäivusi kuidagi selgitada. Austus tähendab austust ja selle puudumine vastupidist. Ei ole olemas halltoone, vähemalt mitte sellistes olukordades. Aga selline see eluke on. Vallavanem lips ees osalemas aukülalisena meie ajaloopärandit austaval üritusel ja järgmisel päeval, pilk suunatud kangekaelselt kaugesse ja helgesse tulevikku, täis tolerantsi, eiramas sealsamas toimuvat avaliku korra rikkumist (eeldan et sellisel moel alkoholi tarbimine seda on).
Muidugi ei kuule autost seltskonna teemasid ega torka silma pudelite-purkide etiketid. Aga me ju teame, mis need on. Kõik teavad. Ka lapsed teavad. Ja ometi laseme neil asjul juhtuda.
Kas ma olen ainuke, kes selliseid asju märkab?
6 kommentaari
Sellised asjaolud on kurvad ja tõenäoliselt märkame me kõik selliseid asju igapäevaselt. Aga allakäik tundub peatamatu, ning eestlaste( ja ka teiste) mõttekäigus muutusi loota- praktiliselt võimatu. Me võime seda kõike lõpmatuseni kritiseerida, kui ainus mis siin muutub on meie närvirakkude hulk. Ei hakka nimesid nimetama, kui kaitseliidu liikmena olen näinud olukorda, kus õppusel viibiv inimene poetab oma rämpsu metsa alla. Tekib küsimus: Sa oled nõus oma maa eest võitlema, aga sa ei hooli oma isamaast niigi palju, et oma rämps prügikasti vista? Mille eest siis üldse võidelda??
Au ja väärikus on jõudmas ajaloo prügikasti. Aga majandus kasvab! Seda meie ühiskond ju eeldabki. Pidev kasv! Areng peaks ju positiivne olema, eks? Vabadused ja sellega kaasnev rämps on ju arengu osa!
Tõsiselt hästi küsitud! Just midagi sellist, millest ma olen viimasel ajal palju mõelnud.
“Tekib küsimus: Sa oled nõus oma maa eest võitlema, aga sa ei hooli oma isamaast niigi palju, et oma rämps prügikasti vista? Mille eest siis üldse võidelda??”
Lõbusast seltskonnast rääkides/kirjutades. Sõitsime umbes 2 nädalat tagasi Koeru, Paide poolt. Ja oh imet (kell võis olla u. 10.00 hommikul), Aruküla mõisa vastas olevate postkastides juures magas mitu inimest pingi peal, tegelikult ainult üks. Üks meesterahvas, oli end kokku pakkinud pingi peale nagu liigendnuga, teine magas ristseliti pingi kõrval maas ning maasmagaja peal omakorda risti magas naisterahvas. Seda et kolmas liige naisterahvas oli, see oli tuvastatav stringide järgi mis paistsid rebadel olevate pikkade pükste alt. Vot nii on lood! Jube!
See on tegelikult hästi kurb teema. Minu maja taga olev mänguväljak üllatab mind igal hommikul nii purukstaotud pudelitega kui ka pingi all vedelevate süstaldega.
Aga kui ma paar nädalat tagasi klassivennaga koolist koju sõitsin ja me ühe ristmiku taga punase tulega peatusime ja millegi üle rõõmsalt naersime, lendas pauhti eelseisvast autost meie klaasidesse tuhatoosist konihunnik ja kilekott söögijäätmetega. Panime auto numbri kirja ja teatasime kuhu vaja. Niimoodi olen veel paaril korral käitunud ja koolis sellest rääkides, selgus, et teisedki on rikkumistest teada andnud.
Mina nii kriitiline ei oleks vallavanema suhtes, sest tema amet ei ole käia vallas kepiga korda loomas.
Pigem seda kõike nähes peaks küsima, kas minul on kodanikujulgust?
Mind teeb kurvaks inimeste tolerantsus selliste asjade suhtes. Vaikides pead ära pöörates me tegelikult noogutame kaasa.
Ükspäev aeles pudel kaenlas Väinjärve rannatee otsas purupurjus mees. Tulenevalt tema asukohast oli talle lihtne otsa sõita. Mõtlesin politseid teavitada aga siis lõin käega, sest üldnumbril helistades võtab patrulli kohalejõudmine väga palju aega ja ma ei tea kas kohalik konstaabel üldse selliste asjadega tegeleb.
Vallavanem (kui rääkida sellest ametikohast) ei ole mitte esindusisik vaid ka eeskuju! Kõiges.