Söögivalmistamise alus ja Ervita veski

Eile sain sepalt kätte Kördile tellitud lõkkel söögivalmistamise konstruktsioon. Küllap olete selliseid näinud matkaradadel ja puhkekohtades. See on esimene samm Kördile väikese telkimisplatsi rajamisel. Et tulijatel ja külalistel oleks kus süüa teha. Kördi on ilus koht ja mõnikord istuks isegi aia asemel hoopis seal ja küpsetaks midagi.

Täna istutasin selle maasse. Läks vist pisut nihu, sest ma ei valanud seda kinni ja lõpetades ja alus raputades siiski “loksuma”. Vaatan, mis juhtub, kui ta on seal mõne päeva seisnud. Siis peaks lahtikaevatud koht paremini kinni vajuma ning konstruktsiooni asendi fikseerima.

Konstruktsiooni paigaldamiseks kaevasin umbes 60 sentimeetri sügavuse, 50 sentimeetrise läbimõõduga augu. Augu põhja viskasin lapiku kivi, mis peaks takistama aluse hilisemat vajumist. Edasi loopisin konstruktsiooni põhja keevitatud nurkrauast ristile vaheldumisi peale kive ja savisegust mulda. Loodi sain asjanduse Maarja abiga. 

Kuigi ma tallusin mulla kõvasti kinni võis aru saada, et tühje kividevahelisi pragusid jäi küllaga. Tegelikult olnuks lihtsam konstruktsiooni asend segu abil fikseerida aga see oleks hilisema välja võtmise keerukaks muutnud. Ja valada saan ka hiljem.

Ilmad lähevad soojemaks ja kui teinekord kodus midagi teha pole, võtke pere kaasa ja tulge Nahkanuiale grillima. Kaasa tasub võtta ka liha või mistahes toiduained, mida lõkkel valmistada tahetakse. Need ei sisaldu hinnas. Kördi sobib ideaalselt ka telkimiseks kaugemalt tulijatele, matkajatele. On lihtsalt selline ilus ja vaikne koht, mis nüüdsest on varustatud ka toiduvalmistamise alusega NB! Osa alloleva pildiseeria fotosid tegi Mati! :)

Ei saa jätta mainimata ka minu tänast külastust Ervita veski juurde, kus Jarkko parajasti paari abilisega veski ümbrust puhastas. Uhkusega näitas ta prügihunnikust väljatulnud vana veskikivi! Et ma seal esmakordselt olin, tutvustas Jarkko mulle lahkelt hoonet ennast. Ekskursioon hõlmas endas poolmädananud puitkonstruktsioonidel turnimist ning tasakaalu hoidmise võistlust veski katuseta kivimüüril. Jarkko ise kõndis ja kükitas rahumeelselt 11 meetri kõrgusel, nii et ma ei imesta, et tal pidevalt mõni jäse kipsis on. Jäse on isegi odav hind sellele, mis ta teeb. Minule piisas igatahes sellest kui sain üle müüri välja piiluda.

Tööd on selle veskiga igatahes omajagu. Kuigi hetke suurimaks priorittediks näib olevat kõikvõimaliku prügi nagu rehvid, paneelid, veskivid, metall, väljakaevamine veski ümbrusest (uskuge mind, seda on palju), siis suve lõpuks peaks veskil katus peal olema!

Hea on näha inimesi innuga tegutsemas ja hea tunne on ise samamoodi tegutseda. Noh, kas just frontaallaaduriga hullata aga midagi remontida, korrastada jne. Tunnen endas jälle kasvavat indu rohkem tegeleda ka oma poolelioleva majapidamisega. Äkki saan homme naabrimees Liivo abiga ühe kapi tuppa tarida?

Jäta kommentaar