Värsked uudised täna toimunud vallavolikogu istungilt, kus mul endal kahjuks viibida ei õnnestunud, teevad murelikuks. Tarkade meeste ümarlaual selgus, et endiselt ei ole vallavalitsus suutnud leida eelseisvaks talveks lumetõrjet pakkuvat ettevõttet! On juba oktoobri lõpp, lumi võib sisuliselt iga hetk maha sadada ning kõige olulisem talve ettevalmistus on endiselt tegemata! Kõlab õõnsalt.
Lumetõrjest ja selle eelduseks olevast avalikust konkursist oli juttu juba eelmisel vallavolikogul, kas peaksin olema üllatunud, et kuu aega hiljem pole vallavalitsus suutnud teemaga sammugi edasi nihkuda? Arvestades praegust vallavalitsuse isikkooseisu ja abivallavanema puudumist, peaks ülesanne kuuluma vallavanema töölauale.
Ma ei ole veel lootust kaotanud, et Lugnad võtavad selle töö enda teha kuigi esmane info, mitteametlik küll, annab teada nende loobumisest ning koostööst Järva Teedega. Lohutus seegi, sest kohalikud tegijad kohalikel teedel tähendab minu jaoks paremat kvaliteeti. Kurjad keeled sosistavad, et vallarahva ebaõiglane nurin teedehoolduse kvaliteedi üle kahel möödunud talvel sai Lugnade loobumise peamiseks põhjuseks. Ma mõistan neid täielikult, sest ega töö tegija ei saa tellija soovist üle astuda. Pigem oleksin oodanud valla poolt selgemat vastutuse võtmist ning vastutusteraviku endale suunamist. Raha ju vähe ja ega see pole iseenesest häbiasi. Enda suhet kohalike teehooldajatega hindan heaks, ma pole olnud kitsi nende kiitmisega mida nad on ka igati väärt olnud.
Mis saab edasi? Kes lükkab esimese tuisuga mahasadanud lume Vardja teelt? Kas eile volikogu enamuselt heakskiidu saanud Koeru uus abivallavanem Rein Köster suudab olukorra kontrolli alla saada enne kui on hilja? Elame-näeme, usk siinsete asjapulkade soovi kohalikku elu edendada kahaneb iga päevaga. Ma ei suuda näha kõiges selles midagi enamat kui poliitilised mängud ja isiklikud huvid.
Teedega seondub veel üks aktuaalne teema, nende korrashoid porisel sügisesel ajal. Või õigemini küsimus sellest, kes vastutab. Oma kontorisse Koeru telemasti all olevas hoones saan mööda vana surnuaia tagust asfaltteed. Ühel päeval oli see muutunud selliseks nagu allolevatel fotodel ja püsis samasugusena ka nädalajagu päevi hiljem. Ma ei ole viitsinud uurida, kellele see surnuaia tagune põld kuulub aga au selline sigatsemine küll kellelegi ei tee. Muidu korraliku asfaldil on korralikud porirööpad. Valda pole korda loomas kusagil, kuigi võimalikke vastutajaid pole isegi ühe käe sõrmede jagu. Ma olen nördinud, seda enam et põliste koerukate jaoks on sellised olukorrad iga-aastased ja ma olen ka ise juba märganud samasugust ükskõiksust mujalgi. Imetlege:
