Kitse ja Saare talud Jõekülas ja Metsanurgas

Märkamatult olen sattunud vanade fotode lainele. See on nagu rattasõit allamäge, hoog läheb järjest kiiremaks ning üha raskem on seisma jääda. Blogimine on jäänud selle varju.

Eile õnnestus mul taas korjata üles hindamatu mälestustepagasiga inimene ning saada vanadpildid.net keskkonna jaoks mõned haruldased fotod ehk ka jutud. Loide Kübar, neiupõlvenimega Veldremann, kellega ma rääkisin, on oma isa poolt pärit Jõekülast Saare talust ning veetnud seal noorpõlves üksjagu aega. Näiteks Kitse talus sulasetüdrukuna teenides ning perepojaga abielludes.

Ma panen mõne sõnaga kirja Loide seose Jõeküla ja Metsanurgaga, seda enam, et tegemist on minu sugulasega. Nimelt on Loide vanaema Liisa minu vana-vanaisa Carl-Eduard Schwarzsteini õde.  Karli (kasutan edaspidi eestipärast nimekuju) õde abiellus Väinjärvelt pärit Johannes Weltermanniga 1901 aastal ja 1902 aasta 3. veebruaril sündis paaril poeg Mihhail, Loide isa. Kui poiss oli pisut alla kahe aasta ehk aastal 1903 suri tema ema Liisa ja isa abiellus juba järgmise aasta märtsis uuesti. Uue abikaasa nimi oli Miina Lindermann. Midagi selles uues suhtes toona kaheaastasele Mihhailile ei sobinud ja ta “põgenes” oma onu ja onunaise juurde Tõnu talusse ning kasvas seal üles. Tõnu talu peremees oligi Karl ehk minu vana-vanaisa. Põgenemist või lapse sinna peresse kasvama andmist võib selgitada ka asjaolu, et Carl-Eduard oli poisi ristiisa.

Vaatasin ka mõningaid minul olemasolevaid kaarte, et näha sealt Saare talu asukoht. Vabariigi aegne maaüksuste nimistu näitab selgelt Jõekülas Saare kinnistut, mille omanikuks on keegi Hilda Lindermann. 19. sajandi lõpu kaart Saare oletataval kohal talu ei näita, samuti pole seda sinna märgitud hilisemal vabariigiaegsel kaardil. Aga talu on täitsa olemas pärastsõjajärgsel sõjaväekaardil. Maaüksuste nimistu järgi on talu suurus 17,77 hektarit aga Loide mälestuses on maad vaid 4 hektarit. Nii tekib vägisi arvamus, et Liisa sai selle maatüki abielludes oma kodutalust kaasa. See selgitaks miks ei ole tsaariaegsel kaardil talu olemas. Kuna Johannes oli oma teise naisega ametlikult abielus, vähemasti on see registreeritud kirikuraamatus, peab asjaolule, et talu kuulub hiljem Lindermanni nimelisele, olema mingi loogiline seletus. Näiteks võis Hilda olla Miina poolt abiellu kaasavõetud laps, kellele jäi varasem perenimi. Või siis päris talu mõni Miina sugulane. Ma ei tea kas tollad võisid abikaasad endale erinevad perenimed jätta.

Kui ma rääkisin sellest vanaemaga, oli ta üllatunud ning imestas, miks vanaisa sellest kunagi midagi ei rääkinud. Võib olla oli tegemist delikaatse teemaga, mida meelsasti ei puudutatud aga pigem ma arvan, et Erich, kelle sünniaasta oli 1927, lihtsalt ei teadnud sellest midagi. Sest kui vastab tõele, et väike Mihhail läks Tõnule elama 1904-1905, ilmselt siiski kohe pärast ema surma, ning lahkus sealt alles sõjaväkke, polnud olemas ei Erichit ega tema vanemaid vendi Gustast ja Evaldit. Karl oli Erich sündimise ajal 50 aastane ja küllap mahtus varasemasse perioodi palju sellist, mis pere pesamunale isikliku kogemuse puudumise tõttu mällu ei sööbinud.

Kuidas iganes sellega ei olnud, Mihhail kasvas tema tütre sõnul üles Tõnu talus ja lahkus sealt sõjaväkke. Sõjaväest naastes asus ta elama hoopis Väinjärve külla (sealt oli pärit tema isa!), kus osteti endale endine Väinjärve mõisa väljavahi talu, mis sai endale nimeks Pilu talu. Mihhail Veldermann abiellus Abaja külast Saku talust pärit kena Helene Sõnajalaga ning neile sündis 1929 aastal Loide.

Loide sündis ja veetis oma lapsepõlve Pilu talus aga hiljem viis elutee ta tagasi Jõekülla. Põhjustel, mis vajavad täpsustamist, veetis Loide mitu aastat Kitse talus Metsanurga külas teenijatüdrukuna ning kositi hiljem Kitse perepoja Leo Nõmmiksaare poolt endale abikaasaks. Kitsele ei jäädud, koduks sai/jäi Väinjärve küla.

See Loide Kitse periood ja Jõeküla juured on minu jaoks ehk kõige põnevamad ja märtsis plaanin ma Loide juurde tagasi minna ning neist asjust lähemalt rääkida. Eilse õhtu pärliks jäid paar äärmiselt olulist täpsustust kahe mul juba olemasoleva foto osas ning paar (minu jaoks) haruldast, võiks isegi öelda hindamatu väärtusega pilti. Üks neist muuseas Kitse talust, millest ma ka alustan:

Sellel vahval fotol on Kitse perenaine Anna ja tema kolm poega Armand, Leo ja Artur. Minu jaoks hindamatu foto, sest Kitse lähiümbrusest on see esimene nii vana foto. Aasta võiks olla 1931. Pange tähele poiste poolt isevalmistatud autot, mis jätab täiesti ehta mulje ning kaht varju fotol. Võib olla, et üks neist varjudest on pereisa Jaan.

Väinjärve on minu jaoks olnud samuti üks põnev koht. Väinjärv ei ole küll nii salapärane kui näiteks Metsanurga küla aga siiski, pilte järvest ja inimestest järvel pole just ülemäära palju. Sellel fotol on Väinjärve kodutütred koos oma juhendaja Elli Ilometsaga. Kusagil paadis on ka Loide. Aasta on 1941 ning paat asub mõisa all järve kaldal.

Selle foto algne pakutud asukoht oli Jõeküla ning tegemise aasta 1927. Minu lähemal uurimisel ning Paul Lättemäe kinnitusel selgus, et tegemist ei ole kindlasti Jõekülaga vaid Araksaare sillaga. Aasta jäi saladusse. Loide albumis oleva täpselt samasuguse foto taga oli Kitse perepoja Leo poolt kirjutatud mõlemad, nii pildistamise koht kui aeg: Araksaare sild 1937. Nüüd, kus selle silla on identifitseerinud kindlalt kaks kohalikku, võib selle teema lukku panna.

Selle kauni ülesvõtte tegemise koht oli kuni eilseni saladus. Et tegemist on mõne Metsanurga küla sillaga oli 90% ulatuses kindel. Tähelepanelikumal vaatlusel oleks võinud seda järeldada ka asjaolust, et tegelased on samad mis eelmiselgi fotol! Kitse perepoja Leo poolt foto taha jäetud kommentaarist tean nüüd kindlalt, et tegemist on sillaga Räägu talu all, ilmselt selle vahetus läheduses. Aasta 1937.

Tasub ära see käimine ja otsimine. Ei peagi ja ei saagi olla, et alati veab aga seda suurem on rõõm kui veab. Eriti kui on ka õige inimene. Ilmselt jätkan vanade fotode lainel mõnda aega.

Täna õhtul aga tuleb veel üks postitus, sest klaarimist tahab üks vana “võlg”.