Preedi mõisat (Sitzo) esmamainiti 1442. Kuni Liivi sõjani kuulus see Tallinna piiskopile. Piiskopi Preedi vakuses oli orduaja lõpul 9 küla. 1608. aastast kuulus Preedi Wrededele, kelle järgi ka koht oma eestikeelse nime sai. Heinrich v Wrede teenis Rootsi sõjaväes. Salaspilsi (Kircholmi) lahingus 1605. aastal andis ta oma hobuse kuningas Karl IX-le, keda ähvardas vangilangemine. Kuningas kinkis langenud rittmeistri perekonnale maid, nende seas ka Preedi. 1564. aastast on Rõhu (Rehho) kõrvalmõis olnud järjepidevalt Preedi mõisa osa. 1820. aastate paiku eraldati Preedist 1/2 adramaad ja asutati Vahu (Wöhho) poolmõis. Maareformi käigus Vahu võõrandamist ei toimunud. Preedi mõisale kuulus ka Santhofi (Sandhof) karjamõis. Sitze nime kandnud mõis nimetati 1911. a v Wredede auks ümber Wredensitzeks. Peahoone oli ühekorruseline ja poolkelpkatusega. Esifassaadi keskteljel paikne lai kahe aknaga madal pealisehitis, peaukse ees oli avatud palkon. Hoone vasakul tiival oli ristine kahekorruseline, kellerdatud ja lameda viilkatusega risaliithoone. Paremal tiival oli ühekorruseline juurdeehitis. Varemeis kõrvalhooneid on väga palju. Paiknesid funktisonaalsetes gruppides. Park on võrdlemisi ebamäärane. Puuderühmad paiknevad hajali kõrvalhoonete vahel ja peahoone taga asuva ehis- ja viljapuuaia äärtel. Peahoone ees oli osalt kõrvalhoonetest liigendatud ja puudegruppidest raamitud esiväljak. Enne maareformi oli omanik parun August Wrede.
Tsitaat: R.Alas, Järvamaa mõisad, Kuma Kirjastus, 2009 (lk. 139)
Juhin tähelepanu lausele, kus on öeldud: “1564. aastast on Rõhu (Rehho) kõrvalmõis olnud järjepidevalt Preedi mõisa osa.” 1686-89 aastatel Järvamaal toimunud adramaarevisionis on Preedi mõisa kohta käivas inventaariumis öeldud järgmist: “Pool miili Preedist asub kaks aastat tagasi Rõhu külla rajatud karjamõis, mis koosneb järgmistest (hoonetest)”. Kuna siinkandis toimus revision aastal 1688, on Rõhu karjamõisa asutamisaasta 1686, mitte 1564! Aastast 1564 on pärit Järvamaa vakuraamat, kus on nimetatud hoopis Rõhu küla koos kaheksa peremehega. Seega kõlaks lause õigesti kas nii: “1686. aastast on Rõhu (Rehho) kõrvalmõis olnud järjepidevalt Preedi mõisa osa” või siis nii “1564. aastast on Rõhu (Rehho) küla olnud järjepidevalt Preedi mõisa osa”. Tegelikult ei ole viimane toodud versioon kah õige, sest Rõhu karjamõisa rajamisega ju Rõhu küla kadus ning tekkis Nahkanuia küla.
Küsin, kas tegemist on autori näpuveaga või on tegemist mulle tundmatu allikaga, millest on pärit autori seisukoht?