Läksin eile Vardja tee äärt puhastama eesmärgiga muuta see mistahes moel niitmiseks sobivamaks aga unustasin ennast sinna kaheks päevaks. Tehtu hakkas sedavõrd meeldima, et ilmselt olen seal veel järgmiselgi nädalavahetusel. Plaan on lepad maha võtta ja jätta kasvama üksikud saared, toomingad, vahtrad. Samasugune võis see tee serv olla ka aastakümneid tagasi kui seal veel loomi karjatati.
Mõlemal päeval käisid mul poisid seltsiks aga neil olid mingid oma tegemised. Täna tulid nad hulga aja pärast metsast tagasi ja väitsid, et nägid vee all madu, kes seal vingerdas ja neid vahtis. Pildil trambitakse pudruks mingid seened aga olulisem on minu poja selg. Eile kukkus ta kraavi, täna nägi välja nagu mudakäkk.
Vahepeal hakkas lund sadama ja olukord muutus sedavõrd sürreaalseks, et klõpsisin paar fotot. Aga siin neid ei näe, panin need üles Nahkanuia fotoblogisse. Vaata siit.
Toivo toimetas oma metsas ja püüdis Kuldi ning Hävinguga seal korda majja lüüa.