Kui veel nädal tagasi olin tahtmist täis ja pidasin plaani, mida kõike vaja teha oleks, siis nädala lõpus pidin tõdema, et pole ma midagi suurt korda saatnud ja endiselt vaatasid õuest vastu ära vedamata lehehunnikud ja toast pesemata aknad. Enamjaolt on selles kõiges “süüdi” ikkagi ilm. Kõik päevad sadas ju vihma ja kahel päeval isegi lörtsi. Mida sa siin aias ikka kõplad või muda sees taimi istutad. Kui ühel päeval Matildega aias tiiru peale tegime, avastasin nii mõnegi uue taime/lille, mida ma eelmistel aastatel näinud ei ole. Nurmenukud on oma ninad välja pistnud, metsmaasikataimi on kohtades, kus poleks arvanud neid iialgi olevat, üks puhmas väikeste valge/roosakirju õitega on ilmselt marienroos, pojengipõõsaste vahel turritavad mõned tulbilehed ning nartsissid, kusagil oli ka üksik valge krookus ning tundub, et talve on üle elanud ka suve lõpus istutatud iirised. Nii et päris rikkalik aed meil siin. See on muidugi suures osas nali aga midagi siin ikka kasvab.
Vihmasesse nädalasse tõi natukenegi rõõmu Mattise edukalt sooritatud lugemiskontroll koolis. Tema ja ilmselt ka teised lapsed pidid lugema Sipsiku raamatust lugu, kuidas Anu ja Mart ehitasid pappkastist televiisorit ja siis seda lugu jutustama. Õpetaja sõnade kohaselt läks tal väga hästi. Tuleb välja, et midagi on ikka sellest kasu ka, et kodus teda lugema oleme utsitanud. Ma ei mäleta, palju tal neid loetuid raamatuid kooliaasta lõpuks kokku tuleb aga lugemispäevik hakkab vist täis saama küll.
Ise käisin neljapäeval Koeru seeriajooksu 1.etapil. Joosta tuli 2 km ja kui algselt pidi rada kulgema laululava lähedal metsaradadel siis vihmaste ilmade tõttu oli radade olukord sedavõrd halb, et võistlus viidi üle heinamaa peale. Seal oli vähemalt kuiv. Joostud ajaga vist väga kiidelda ei saa aga eks järgmisel korral olen tublim.
Vaatasin just kalendrit ja maikuu tõotab tulla üsna tihe. Oleme mõelnud, et sel aastal võiks jällegi minna jalgrattamatkale, seekord siis Mulgimaale aga eelmiste aastate külmad ilmad, õhtune melu laagriplatsil väga ei kutsu osa võtma. Rattad said igal juhul hooldusesse viidud, nii et kui ka matkaks ei lähe saab ikkagi korda tehtud ratastega oma kodu juures sõita. Mina ise tahaksin minna veel SEB Maijooksule Tallinnasse, mis mõeldud naistele. Siis on veel lillelaat Türil ja kindlasti veel midagi, mis hetkel meelde ei tule. Loodan, et kõik need üritused ühele nädalavahetusele ei lange. Lisaks muidugi tööd/tegemised kodu juures.
Väikesed õunapuud on tänaseks lõigatud, suured ootavad ees. Jube tüütu tegevus, kuigi töö teeb tavaliselt ära Marko. Mina hoian redelit, vean oksi ja üritan jututeemasid välja mõelda.
Täna proovin oma uues ahjus teha grillkana. Eile avaldas Marko nördimust selle üle, et miks tema peab sööma praetud seakaelakarbonaadi ja miks talle ei serveerita pardirinda või õrnalt võis smooritud hirveliha. Ehk sobib alustuseks kanagi, sest neid kaht soovitut ei ole mul kahjuks kusagilt võtta.