Kui Marko kirjutas sellest, kuidas ta 4 päeva õunapuid lõikas, siis mina võiksin pikalt ja laialt kirjutada sellest, kuidas ma lilli istutasin. Neid ikka ja jälle välja kaevasin ja ümber istutasin. Alustasin oma ainsa peenra rohimisega pühapäeval ja lõpetasin täna kümnekonna võõrasema istutamisega pottidesse.
Uue koha aias leidsid elulõng, metsviinapuu, maapirn (mida algselt arvasime olevat üheksavägise, kuigi tegemist on kahe täiesti erineva taimega), nurmenukud, talinelk, kirju liilia, kuldvits ning kollane krookus ja mõned sellised taimed, mida ma hetkel tuvastada ei oska. Üks on oranzide õitega liilialaadne lill ning teine valgete kellukatega ja heleroheliste lehtedega lill, mida Marko igal suvel järjekindlalt maha trimmerdab. Ja muideks see üheksavägine kasvab ka meil ikkagi, ainult et mitte peenras vaid kraavikallastel ja teepervedel. Olen seda suviti korjanud küll ja tuppa vaasi toonud.
Kaevasin ka kahelt vanalt talukohalt välja nartsissipõõsaid ja istutasin endale aga millegipärast on tunne, et siin nad vähemalt sel aastal õitsema ei hakka. Kui olen juba paljudes aedades märganud õitsvaid nartsissipõõsaid siis minu omadel on vaid lehed, ei mingit märki õitest. Eelmisel kevadel mulda pandud tulbisibulad on küll kenasti üles tulnud aga peenras “ilutsevad” ka vaid lehed. Õisi tundub, et jäängi ootama.
Roosid on kenasti talve üle elanud, murtud süda laiutab ka pojengipõõsaste vahel aga juba kaks aastat tagasi istutatud lumepallipõõsas, hortensia, ebaküdoonia ja pargiroos on täpselt samasugused nagu siis. Ei ole nad sentimeetritki kasvanud. Sama võib öelda ka marjapõõsaste kohta. Täpselt nii nagu me nad maha panime, nii nad seal ka on.
Täna tõstsin jala ka aiamaale, et üle vaadata võililledesse uppuv maasikapeenar. Võtsin ka korraks hargi kätte, et proovin maad kaevata. Igasugune tuju kadus ära seda teha ja eks näis, millal see tagasi tuleb. Kui mujal lirtsub jala all muda, siis maasikapeenart kattis mõnus kõva mullakoorik. Mul oli ikka tegemist, et sealt mõnigi umbrohututt koos juurtega kätte saada. Tuleb ilmselt kõik läbi kaevata, muud ei jää üle. Nagunii oli mõte laiendada nii maasikapeenart kui ka vaarikatele rohkem ruumi anda. Siis saabki ühekorraga tehtud.
Igal juhul ootan kas mõne puukooli või aianduskeskuse külastamist ning Türi Lillelaata, et sealt omale aeda midagi uut ja huvitavat hankida.
9 kommentaari
Maarja, see oranzide õitega on äkki püvilill? http://pilt.delfi.ee/picture/6494857/
Ja ma arvan, et meil maal kasvavad ka need valgete kellukestega lilled. Nende nime tahaks mina ka teada. Ilmusid sinna ei kuskilt ja mõnel aastal on terve õu neid täis.
Nartsisside kohta tean, et esimesel aastal peale sibula mulda panekut nad ei pruugigi õitseda. Mul endal üle-eelmisel sügisel mulda pandud sibulad eelmisel kevadel ei õitsenud aga nüüd on õied olemas.
Juhul aga, kui sa tõid vanast aiast terve puhma nartsisse siis soovitan sibulad lahti harutada ja ükshaaval istutada. Mu memme rääkis, et nartsisse peab paari aasta tagant üles kaevama, sest nad kasvatavad omale nii tiheda pundi sibulaid üksteise otsa ja ei taha siis hästi õitseda.
Aga nii tore postitus! Käin ise täpselt samamoodi nagu kass oma poegadega mööda aeda ja kaevan aga lilli ühest kohast välja ja viin teise, et äkki neile seal meeldib rohkem. Ootan huviga järge!
Aitäh Kristi soovituste eest. Aga see ei ole püvilill. Otsisin ka netist pilti aga ei leidnud. Õied on heledamad ja üks õis pika varre otsas ning sama pikad ka lehed. Tolmukad on pruunid ja määrivad, tõesti sarnaneb tavalisele valgele liiliale aga tunduvalt väiksema ja õrnema õiega. Nartsissid osaliselt eelmisel aastal istutatud ja ei kanna õisi ning uued ka ilma. Aga ootame ja vaatame.
Põnev, tee oma lillest pilti. Nagunii keegi teab.
Äkki on ikka mõni liilia. Ega see pole: http://garden.ee/?m1=57&scat=3&prod=859? Neid kipub ka vanades aedades olema ja on hästi vastupidavad.
Tundub, et tegemist päevaliiliaga. Siis see valge kellukas on ilmselt suureõieline kellukas Alba ja ühe tundmatu leidsin ka leheküljelt, mida soovitasid ning see on muskus-kassinaeris.
Tore, et sain abiks olla. Aga minu valged kellukad on teistsugused, kui Albad. Kahtlustan, et äkki on hoopis mingid umbrohud.
Leidsin neist pildi ka http://pilt.delfi.ee/picture/4357773/ Äkki keegi teab, mis lilled need on.
Ajasin mingit jama. Pole see kellukas Alba midagi. Neid kasvab meil küll ka teeäärtes aga lillasid. Ning minu kellukad on ka ikka samad nagu viimase pildi peal, mille saatsid.
Nii hea on lugeda, et teised perenaised samamoodi mööda aeda ringi siblivad :) Meil kasvab ainus õitsev nartsiss puukuuri taga, kuhu ta kogemata eelmiste omanike poolt on sattunud. Ja tulp õitseb vana lillepeenra asukohas muru sees, sel aastal lausa 2 õiega.
Aiamaad ootab sel kevad-suvel suurem uuenduskuur ees, kuna Robert ja Patrik lammutasid meie kasvuhoone täiesti laili, siis keskendun sel aastal maasikate ja maitseroheliste päästmisele. Loodetavasti kannatab nädalavahetusel juba meie pisikese trakoriga korra maa läbi künda ja siis saab titekäru ühes ja labidas teises käes peenraid vormima hakata :D
Jõudu ja jaksu toimekatele perenaistele!
Hei, jõudu aednikele!
Pakuksin valgele kellukale nimeks laialehine kellukas ‘Alba’ – Campanula latifolia ´Alba. See mis on viimasel saadetud pildil. Ja mäletan neid valgeid kellukaid ka seal lõkkekoha juures heinamaa peal… kui ikka sellele kellukale nime otsisite :)