Meie ümber keeb ja podiseb elu. Nahkanuia küla elab ja muutub pidevalt. Et Nipi Kõrsi talus muru niidetakse ja aeg ajalt ka midagi ehitada püütakse, pole uudis. Tegelikult pole uudis ka see, et suve keskel niidetakse, kaarutatakse ja rullitakse heina loomasöödaks nagu see toimub täna ja homme Kördi ja Karjamardi taga. Pole ka uudis, et juba mullatakse kartuleid nagu Ants täna. Ja pole ka uudis, et maatükid vahetavad omanikku nagu see juhtus Karro põlluga. See kõik on osa elust.
Igal juhul saab sel aastal küla taas kenamaks, sest üles küntakse ka minu väike maalapike maja ees ning on ootus, et uue omaniku käe all ka suur söötis maalhmakas kuni Preedi-Rõhu ristini. Siis võiks enda ja naaberküla Nahkanuiaga piirnevaid põlde pidada harituks.
Sel suvel peaks pikenema ka minu kiviaed, lubadus kivide juurdetoimetamiseks on igatahes Jürilt saadud. Tema saab paarist kivihunnikust lahti, mina hulga kiviaeda, kõigil kasud sees.
Muu hulgas panime vihma hirmus ja minu ärgitusel täna kuivati müürile kile peale aga see osutus halvaks mõtteks, sest vihma ei tulnudki. Seda ei lubata ka ööseks aga mida lubatakse, on öökülm. Nagu liigne niiskus, ei mõju ka see lubjamördile hästi aga mul pole muud teha kui loota, et miinuskraadid Nahkanuiale ei jõua. Vastasel juhul võib juhtuda, et teen osa oma tööd uuesti. Öökülm juunis kui peaks ujuma! See pole uskumatu ning usutavasti on seda juhtunud varemgi aga harjuda on sellega ikkagi raske.
Homme on Mati viimane koolipäev 2011/2012 õppeaastal. Ta on meil juba suur poiss. Ka see on üks osa elust ja muutustest.