Et ma mõned päevad tagasi postitasin suurema hulga vanu vaateid Jõekülas asunud Peetri ehk Jõe talust ning uurisin pisut selle elanike tausta, pidasin paremaks ka kohapeal ära käia. Koht ise ei olnud mulle teadmata, sest mitmel korral olen oma matkaradadel Peetri õuelt läbi läinud. Või pigem siiski lagendikult, mis talu õue kohal mingi ime läbi säilinud on. Seekord otsisin neid hooneid ja seda korda, mida võis näha vanadel vaadetel, kus hooned kõik veel alles.
Leidsin üles jõe ääres olnud lauda, selle kõrval risti olnud abihoone ning rehielamu tüüpi eluhoone. Esimese vundament on hästi märgata kuigi jõgi on süvendamisjärgselt hoonest oluliselt kaugemale nihkunud. Abihoone leidsin samuti kergesti kuid elumaja oli üleni võssa kasvanud ning selle välisseinte tuvastamine nõudis tähelepanelikkust. Panen hoonete kohta kommentaarid piltide alla (kliki pildile et neid näha), nende abil ei tohiks olla raske võrrelda ligi poole sajandi kestel toimunud muutusi. Kaks viimast fotot ilmutavad, et päris tühjaks pole Peetri tänase päevani jäänud …
4 kommentaari
Ma ei suuda olla igakordselt imestamata, et meie hulgas on inimesi, kes sedasi oma prügiga talitavad. Midagi konstruktiivselt erinevat on minu ja nende mõttemaailmades.
Nōustun täielikult. Ka mind paneb see jätkuvalt imestama nagu ka see, et neid kes nii teevad, pole otsekui olemas.
Käisin ka paar päeva tagasi Preedis ja tõin metsast ära suure kotitäie taarat ..jõe äärest.Kanamatsi käärust..kõik purgid olid taaskasutatavd ja taarapunkti viidavad… kokku oli seal kotis üle saja õllepurgi ja muu pudeli..pani päris kukalt kratsima..et kes viitsib sõita mööda halba teed 0,5 km metsa ,et taara sinna poetada..oluliselt lihtsam oleks see ju taarakogumispunkti juurde poetada…aga jah ,ei saa ju sest käitumisest nii ehk naa aru..
Kahel pildil hästi näha punane kontpuu – üks rammusamaid põõsastikke mida siinmail kohanud olen. Hilistalvel, lumega, päikese käes, eriliselt silmatorkav.