Need, kellele pakub huvi Koeru kihelkonna kaguosa mõisade olukord läbi aegade ning kes jälgivad Nahkanuia ajaveebi laekuvaid kommentaare, panid kindlasti tähele Madise kommentaare Rõhu ja Preedi mõisade kohta. Madis jagab linke failidele, mis on kättesaadavad Muinsuskaitse digiarhviivis ning sisaldavad endas küllaltki põnevat informatsiooni. Eriti Rõhu mõisa kohta, kus segadus peahoone võimaliku kunagise asukoha üle kajastub ka aruandele lisatud fotol. Aitäh Madisele ühele väärtuslikule infoallikale viitamise eest!
Et need Muinsuskaitseameti poolt pdf formaadis salvestatud ning veebi üles laetud dokumendid ei jääks nõrgematele arvutikasutajatele kättesaamatuks, toon nad siin postituses ära mõlemal kujul: üles laetuna minu enda serveriruumi ning ka tekstina. Originaale vaata siit. Lisan paar kommentaari.
Kõigepealt Rõhu mõisa ülevaade aastast 1968, mille on koostanud V.Ranniku (Mõisate ülevaated (1976-1978), ERA.T-76.1.10329). Tänu Madisele ei pea ma seda ümber kirjutama. Eraldi lisasin pdf failist võetud ainsa lisatud foto kirjeldatud hoonetest.
88. Rõhu mõis (Rehho), Kõrvalmõis, kuulus Preedi mõisa juurde. Koeru k/n, Udeva sovhoos (Koeru kihelkond)
Peahoone on hävinud, asemest järeldub, et oli väike hoone.
Kõrvalhooneid on alles mitmeid. Tähtsamad on:
Kuivati – on maakivist hoone, mille kividevaheline krohv kaunistatud kivikildudega, osa madala kaaravaga kaetud aknaid ääristatud tellistega. Viilud laudadest, katus laastukattega viilkatus. Korsten on lapik telliskivikorsten, krohvitud. Hoone võib pärineda XIX saj. III veerandist.
Ait-elamu (?) on krohvitud seintega paekivihoone, mis kaetud kitsaste räästastega poolkelpkatusega, katteks laast. Omab poolviltu katusekolmnurga all laia ja jõulise, profileeringuga räästakarniisi. Hoone võib olla XIX saj. alguse ehitus.
Laut on pikk krohvimata maakivihoone lõhutud kividest. Väikesed aknad lameda kaarsillusega, ääristatud tellistega. Katus on laastukattega viilkatus. Ehitus, millest alles osa, võib pärineda XIX saj. lõpust.
Töölistemaja on “T”-tähe kujuline väike paekiviehitus, krohvimata välisseintega ning laudviiludega. Katus on laastu- ja tõrvapappkattega viilkatus. Hoone võib olla XIX saj. II poole keskpaiga ehitus.
Park puudub, mõned puud mõisasüdames.
Pildistatud 1968.a.
Peahoone asukoha osas on ka V.Rannikul olnud kahtlusi kuid nii Õie Tominga (kes seal elas) kui ka Tõnis Avarmaa (kes on elanud suurema osa oma elust Rõhul) sõnul põles puidust peahoone maha 20. sajandi esimeses veerandis ning see paiknes aidaga risti teest pisut eemal kõrgemal kohal. Peahoone ase on praegugi selgelt tuvastatav. Kuigi 1968 aasta on juba aeg, mil nõukogude võim on teinud oma töö, on aita pildistatud sellise nurga alt, mis pigem peegeldab maaelu romantikat kolmekümnendatel. Kuivatist oli mul hiljuti Tõnis Avarmaaga juttu, sest see hoone olevat paiknenud laudast Preedi poole võsas kõrgemal kohal kuid lükati traktoritega omal ajal olematuks laiali. Peaksin minema seda kohta vaatama. Töölistemaja asukohast pole aimugi. Kas see on hoone, mille vundament on Saare talu kõrval?
Ja Preedi mõisa kirjeldus samast aastast ja sama mehe poolt, alustuseks fotod (Mõisate ülevaated (1976-1978), ERA.T-76.1.10329).
71. PREEDI mõis (Wredensitz, Sitz). Rüütlimõis. Koeru k/n, Udeva sovhoos (Koeru kihelkond).
Peahoone on mitte suur, kuid kõrge kahekordne kivihoone puitpsadega. Ehitust katab laiade räästastega laastukattega lamedam viilkatus. Selle sarikajalad kunstipäraselt kujundatud, samalaadsed on puitpitsiga kujundatud puitkonsoolid otsviiludes. Hoonet liigendab horisontaalselt lai korrustevaheline vöö, vertikaalselt aga hambuva rustikkvaadrit meenutavate nurgaliseenidega. Hoone aiaküljel väljaehitusena kahekordne palkon, mille alakorrus mõjub pikema toana. Palkoni ülakorruse seinad krohvimata, püstlaudvoodriga ning klaasitud paljuruuduliste akendega. Alakorruse aknad piiritletud profileeritud piirdelaudadega, ülakorruse akendele lisanduvad akende kohal puitkonsoolidele toetuvad eenduvad simsid. Aknad on suured ja kõrged, 6-ruudulised, viiluaknad ümmargused.
Ehitus võib pärineda XIX saj. II poole keskelt, on historitsistlikus stiilis. Kasutusel korteritena ning rahuldavas seisundis.
Kõrvalhooneid väga palju, neist mitmed säilunud võrdlemisi hästi. Paiknevad funktsionaalsetes gruppides.
Ait on krohvitud seintega paekivihoone, mahtudelt massiivne ja lai, kaetud laastukattega poolkelpkatusega ning omab lihtsa tuulekasti-laadse laudkarniisi. Hoone esifassaadi keskel on sügav ulualune, mille ees on 3 avaga kaaristu, kusjuures kõrged kaared laskuvad maapinnani. Otsafassaadides on poolviiludes väikesed, ruutkalasabamustris laudistusega uksed, nende kohal (ühes fassaadis) kaks ümarakent. Seintes leiduvad väikesed aknad trellitud. Ehitust võib lugeda XIX saj. alguse hooneks. temaga liidetud väikeseid hilisemaid ebamääraseid abiehitusi, millest üks krohvimata maakividest seintega, nurgad hambuvatest kvaaderplokkidest (paas), katus laastkattega viilkatus. Võib pärineda XIX saj. II poole keskelt.
Tall on pikk ja kõrge krohvitud seintega paekivihoone, mis keskosas omab pealisehituse. Viimase viilkatus on risti ning samakõrgune hoone kõrge viilkatusega, mis omas laia tuulekastilaadse räästakarniisi. Pealisehitise esifassaadile avatud viilus viimane sarikapaar ja penn dekoratiivselt laia räästa all. Hoone võrdlemisi suured aknad sillutatud väga lameda kaarega. Pealisehitise seinapindu dekoreerivad veel sõõrpetikud kahel pool kõrget aknaava. Seega on ehitus eklektilise laadiga XIX saj. lõpuveerandist.
Laudad moodustavad krohvitud seintega madalatest paekivihoonetest külgedelt hoonestatud nelinurkse hooneteploki, mis kaetud laastukattega. Lautade juurde kuulub ka väiksemaid abihooneid. Põhihooned võivad pärineda XIX saj. keskelt või mõnevõrra varem.
Valitsejamaja (?) on kahekordne ehitus, mille alakorrus krohvitud paekivist kõrgete kuid väikeste, lamedate kaartega sillatud akendega, ülakorrus aga puidust, mille seinad vooderdatud horisontaalselt, aknalaudade joonel kulgeb vahekarniis. Katus on laastukattega viilkatus. Hoone näib pärinevat XIX saj. II poole keskelt.
Ait (?) on väike krohvitud seintega paekivihoone, mis kaetud laastukattega kõrge poolkelpkatusega. Hoone esifassaadi keskel asus mitme kõrge kaaravaga kaaristu, mis varisenud. Kahel pool kaaristut on seinapind liigendatud kõrgete kaaravadega petikutega, mis raamitud laiade lamedate krohviääristega ning kaunistatud lukukiviga. Hoonet vöötab räästakarniisi (hävinud) all eenduv kitsas vahevöö, nurgad aga kujundatud nurgaliseeridena. Ehitust võib lugeda barokse ilmega hooneks, ilmselt veel XVIII saj. lõpust.
Viinavabrik on suur ning liigendatud paekivist hooneteplokk, mis ei ole püstitatud üheaegselt. Põhiosa moodustab kuni kolmekordne krohvitud ehitus laastekattega kõrge viilkatuse all. Kahe korruse avad sillutatud lamedate kaartega, kõrgemal viilus asuvad paarisaknad aga kõrgete kaartega. Teise korruse aknad ja viiluaknad dekoreeritud veel kaarfrontooniga. Hoone võib pärineda põhiosas XIX saj. II poole keskelt ja lõpust. Osaliselt sisse langenud.
Park võrdlemise ebamäärane. Nimelt paikneb puuderühmi hajali kõrvalhoonete vahel ja peahoone taga asuva suure ehis- ja viljapuuaia äärtel. Peahoone ees osalt kõrvalhoonetest raamitud pikk esiväljak, kus samuti välja liigendavad puudegrupid. Peahoone ümber kõrgeid ehispõõsaid, eriti sireleid.
Külastatud ja pildistatud 1968.a.
Ma ei saa kõigil juhtudel päris hästi aru milliseid hooneid on kirjeldatud. Kahtlusi pole peahoone, talli, lauda ja viinavabriku osas. Aga valitsejamaja ja laudad esimese hooga kirjelduse järgi ei plahvata.