Kuna midagi suurt ja jäädvustamisväärset viimastel nädalatel Nahkanuial juhtunud pole, postitan vahelduseks ühe foto oma isast, mille sain tema lapsepõlvesõbra Vello käest. Aasta võiks olla 1970/71 ning taamal Vaeküla Internaatkooli hooned. Seisjatest parempoolne, päikeseprillidega, on minu isa.
Sellest perioodist oma isa elus ei tea ma suurt midagi. Tean, et ta oli spordipoiss, kelle käes on endiselt üks Koeru kooli jooksurekordeid. Seepärast vaatasin ringi internetis ja leidsin Vaeküla kooli kodulehelt järgmise info.
Internaatkoolid loodi NLKP 20. kongressi otsusega 1956.a veebr. kui uut tüüpi koolid, kui kommunismikoolid, mis pidid aitama materiaalselt vähekindlustatud peredel lapsi koolitada, hulkurlust ära hoida ja kus oleks kergem noori kasvatada kommunistliku ideoloogia vaimus. Selline oli NLKP KK peasekretäri Hruštšovi ja poliitbüroo mõte.
Tegelikult olid internaatkoolid omal ajal väga vajalikud väikese sissetulekuga ja paljulapselisest perest laste, samuti üksikemade laste ja orbude koolitamiseks. Need olid sõja-aastail ja sõjajärgseil aastail sündinud lapsed, kelle kodud olid hävinud või vanemad kadunud-surnud.
Aja jooksul hakkasid kõrgemad võimuorganid ja teised koolid siia saatma korrale mittealluvaid nn „raskeid” lapsi. Ja nii see jäigi kuni kooli eksisteerimise lõpuni. Mõnest „raskest“ kujunes Vaekülas hea ja tore, kooli armastav poiss või tüdruk.
Vastavalt nimetatud otsusele rajati esimesed internaatkoolid 1956.aasta sügisel kõikides liiduvabariikides. Eestis oli esimene Rakveres. Vaeküla Internaatkooli asutamise kohta andis ENSV Ministrite Nõukogu 1959.a aprillis välja määruse ja 8.maist kinnitas ENSV Haridusministeerium oma käskkirjaga kooli esimeseks direktoriks Richard Valgepea, endise Pärnu Linna Lastekodu juhataja.
Kool alustas tööd 1. septembril 1959.a. 10 klassikomplektiga 8-klassilise koolina, kuid oli ette nähtud tema kasvamine 14-komplektiliseks keskkooliks: 1.-8. klassi – iga klassi üks ja 9.-11.kl. – iga klassi 2 komplekti. Samal ajal avati Orissaare, Otepää, Riisipere ja Vastselinna 8-klassilised internaatkoolid, kes pidid suunama oma kooli lõpetanud Vaeküla Internaatkooli 9. klassi.
Koolimajas oli 10 klassiruumi a´ 42 m2, 3 kabinetti, pioneerituba, mängude tuba, võimla ja aula. Internaadis oli ruumi 220 õpilasele. Kooliruumid saadi endiselt Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumilt. Õppekorpust hakati ehitama küll juba 1948.a., kuid aulatiib valmis alles 1959.a suvel. (Tehnikum töötas majas juba 1957.a oktoobrist.)
Minu isa oli kooli IX lennus ja õppis spordiklassis. Ega ma ei oskagi öelda, kas tema viibimine Vaekülas oli tingitud tema perekonna majanduslikust olukorrast, ema perekonnaseisust, soovist kasvatada poisist mees kommunistliku ideoloogia vaimus, soovist vältida olemasolevat/tulevast hulkurlust või siis tõepoolest eesmärgiga anda poisile võimalus tegeleda spordiga. Usun, et peamiseks põhjuseks võis olla viimane variant, kuid abiks võis olla ka pere majanduslik järg.
1971, IX lend
11. b (spordiklass)
Juta Allik, Riho Hoolma, Taivo Klaats, Udo Klemets, Ülle Meristo, Tõnu Mäeots, Vello Mäesepp, Ants Mänd, Merike Oone, Anne Puulmann, Villu Reiman, Reet Roosiväli, Rein Schmidt, Aivo Sildvee, Heino Susi, Vello Tambeg, Maie Tammiste.
Klassijuhataja Henn Altmäe.
Foto tegemise hetkest jääb ca 4 aastat minu sünnini.
2 kommentaari
Tere,
Mida huvitavat küll internetis surfates ei leia! Mina olen ka üks Vaeküla poistest ja võiksin palju huvitavat pajatada sellel ajal meie tegemistest.
Ära põe ja vaeva oma pead põhjuste üle, miks Ants Vaeküla kooli tuli. Nagu Sa tead, oli ta spordiklassi õpilane. Sellesse klassi pääses konkursi korras üle vabariigi ja lõpetajad said pedagoogi kutse, mis andis õiguse töötada spordi pedagoogina põhikooli osas. See, et nii mõnedki meist olid materiaalselt kehvematest peredest ei olnud klassi sisseastumisel määrav.Tähtsamad olid sportlikud saavutused.
Oleme regulaarselt omadega kohtumisi korraldanud ja koos veedetud aastaid meenutanud.
Ka vanu fotosid jälle ja uuesti üle vaadanud, ülalolev foto ei ole minule võõras oma ajas ja ruumis.
Ants on endale elamisek ise tee leidnud. Ju siis selline elu temale sobib.
Ta on üks meie poistest ja sellel on eriline tähendus.
Lugupidamisega
Heino Susi
5100710
Tere,
Minagi sealt koolist, küll paar aastat noorem (XI lend)aga Antsu nimi ei ole sugugi võõras. Pildikarbis leidub mõni vana foto ja pihutäis meenutusi elavaloomulisest noormehest. Meie klassiruumid asusid kõrvuti klassides ja sedasi tuli vahetunnis koridori jagada kolmel aastal. Muidugi elas internaatkooli pere ühist elu ka peale koolitunde. Ja nii nagu Heinogi eespool ütles, siis me olime kokkuhoidvad ja meid kõiki seob ühine perenimi VIK.
Kirjutama ajendas siin ka see, et kohe-kohe kooli 55. aastapäev. Kuigi koolist midagi suurt järgi ei ole, pisike koosviibimine siiski toimub. Täpsem info http://www.vaekyla.edu.ee
Kui on seda kellelegi edasi jagada või juhtub veel keegi nostalgiast lugema siis oleks ju 10. mail tore kohtuda.
Kohtumisteni,
Sirje Rohtla
56693240