… jääb vist minule küll saladuseks. Seda hoolimata asjaolust, et viimased aastad koosneb minu igapäevane töökollektiiv ainult nõrgema sugupoole esindajatest ning et olen juba 1994 aastast abielus.
Eile pidasin Maarjale maha pika loengu kuidas ja kuhu tuleb viia ning laduda nädalavahetusel lõhutud kuusehalud. Selgitasin rahulikult, et kui ta neid riita enam panna ei ulata, tuleb teha ruumi selle riida otsa, mis kohe hakkab tühjaks saama. Olemasolevad kuivad halud tuleb vastavalt pikkusele (neid on vähe) tõsta kõrvale, kohta kuuri põrandal, kuhu ma juba mõned viskasin ning lühemad tõsta lihtsalt ühele poole hunnikusse, et teisele poole saaks alustada märgade ladumisega. Rõhutasin veel üle, et kuivi puid läheb meil vaja.
Pealtnäha oli kõik korras kui nad kahekesi Mattisega väljas toimetasid aga kui ma kuuri läksin, oli seal kõik pea peale pööratud. Minu kenasti hunnikusse visatud halud olid kadunud, sest need viidi riita tagasi! Märjad halud olid kenasti laotud laitmatusse virna kuivade peale! Ja ometi vaatas naine mulle minu õpetussõnu kuulates selge pilguga otsa ja otsekui sai aru, mis ma rääkisin. Või siiski mitte!? Ma isegi ei suutnud vihastada ja suuremat tüli meil sellest ei tulnud. Tehtud töö tuleb taas ümber teha aga küsimused kuidas need naised ikkagi mõtlevad ning kuidas neile enesesestmõistetavaid asju piisava selgusega selgitada, jäävad ikkagi õhku.
8 kommentaari
Naisinimesena oskaks vastata, et ise ka ei tea. Vahel on peas muud mötted, et öpetus läheb körvust mööda; vahel on öiged mötted, aga need keeravad ennast kuidagi ise ringi; vahel ‘tundub’ midagi olevat, mida pole.
Just see viimane olek teeb lausa hirmu, see tundumine on nii töepärane, et olen selles sada protsenti veendunud…aga mulle töestatakse, et seda ei saanud olemas olla!
Nagu ma nägin aknast parkimisplatsil meie autot – sama mudel ja värv, isegi sama number, tösi, ei näinud köiki numbreid, aga tähekombinatsioon oli nagu sama ja sel puhul polnud vöimalust muuks variandiks, sest meil on suhteliselt haruldane masin. Tormasin 2.korruselt alla, koperdasin,riskides kukkuda, sest teadsin, et mees ei tohi seal yle paari minuti seista.
Minu yllatuseks oli plats tyhi. Ahaa, aetigi minema, mötlesin, ju teeb väikse ringi vahepeal.
Kohe ta tuligi ja jutu käigus selgus, et tuli ESIMEST korda. Tagantjärgi polnud mötet silmi hööruda, aga ma höörusin ikka, automaatselt.
Etiäiset, on soomlastel sellise ‘eeltuleku’ kohta söna olemas. Olen seda fenomeni kogenud palju kordi.
Vöi oli see hoopis midagi, mis juhtub minuga viimasel ajal teksti lugemisel: olen hakanud selles sönu nägema, mida seal pole olnud. Saan aru, et aju teeb mulle trikke. Paneb fragmentidest kiirelt kokku midagi väga tuttavlikku ja reaalset – minu jaoks. Ja siis selgub, et oli muu asi. Aga kui ma yle ei loeks, siis…
Vöi peaks silmaarstile minema?
Huvitav ja aina huvitavamaks läheb… :)
Mina ei saa üldse aru millest sa aru ei saa. Sinu hunnikusse visatud puudest tehti ometi ilus riit. Ilus on oluline. Kuiv ja märg ja kuskohta täpselt laduma peab on täiesti teisejärguline asi.
Ilus oli kõik tõepoolest, seda peab tunnistama.
Kroku on üsna sarnases situatsioonis hoopis meeste loogikaga hädas olnud. http://kroku.wordpress.com/2012/09/24/meeste-loogikast/
Räägid, vaatab otsa, just nagu saaks aru. Aga tegelikult…?
Ma olen seda fenomeni täheldanud nii meeste kui naiste juures. Viimasel ajal on seda üsna tihti kalli kolleegiga (pensionieelikust naisterahvas) ja ülemusega (meessportlane, kes oli trennis, kui mõistust jagati). Tähendab, sugu pole oluline. Igaühel võib lühis tekkida ja mõnel isendil on see pidev.
Omadest kogemustest võin öelda, et kui midagi kümme korda üle öeldakse, siis jookseb juhe kokku. Ema armastab mulle seda teha – räägib oma mõtet ikka ja jälle üle (kasvõi sellest, kuidas kuuri oleks parem puid laduda), kuni ma ei ole enam üldse võimeline infot vastu võtma ja eelnevat ka enam ei halda. Kordamine ei pruugi alati tarkuse ema olla, liigne kordamine võib tarkuse nõdrameelseks vanatädiks muutuda.
Ha-ha-haa! Huumorisoont peab olema ja Kristil on! See on elus pöhiline.
Ega kui ise ahju ei kyta, siis vöib töepoolest riida …noh, esteetiline väljanägemine tähtsam olla, kui valmis kuivad puud. Mina kytan ja säärast viga poleks teinud. Aga nagu öeldud, teen neid piisavalt mujal, et mitte ylbeks minna :)
Olen nõus, kordamine, mis ka mulle soovitud tulemuse saavutamise nimel nii oluline on, võib olla antud olukorras pigem pidurdav.
Ega need naised ei ole ikka õiged mehed :D