Kõigest 10 sendi eest läks mul korda soetada oste.ee keskkonnast mitte väga selge kuid siiski põnev foto kunagi Kärde mäel paiknenud tuuleveskist. Silma jäi ta mulle eelkõige seetõttu, et Kärde on teispool Endla raba ning kunagisel koerukate käiguteel Tartumaale. Samuti on tegemist objektiga, millest pole alles jäänud midagi. Samas võib veebist leida Kärde veskile mitmeid viiteid, vähemalt ühe neist ka Eesti Rahva Muuseumis asuvale fotole.
Minu soetatud foto jääb kindlasti hilisemasse aega kui seda on aasta 1921, mil on tehtud allolev ERMis asuv foto, seda näitab hoonete võrdlus kuid jääb ilmselt siiski aega enne II maailmasõda. Igal juhul võiks labade olemasolu järgi otsustades järeldada, et Kärde veski on selle foto tegemise ajal töökorras.
Kärde küla Facebook’i lehelt võib veski kohta leida järgmise infokillu:
Kärde mäel asus kunagi tore Veski talu ja tuuleveski. Nüüd on tuuleveski kohal maantee, veski kiviosa jahvatas nõukogude teeehitaja killustikuks ja talu tehtud maatasa. Ainult sirelihekk on alles. Nostalgia.
…
Vaade pildile: selg Jõgeva poole. Talu sirelid on veel alles Kärde keskuse poolse kuuseheki taga kõige kõrgemal mäenukil. Bussipeatuse taga on veel veski vundamendi jälgi aga kahjuks on see ilu jäädavalt nüüd kadunud. Kui on teisi ja kindlaid fakte kuidas tegelikult oli, siis andke teada.
Selline on foto Kärde tuuleveskist Tallinna mnt ääres, (Laiuse 1921, ERM Fk 439:99, Eesti Rahva Muuseum):
eestigiid.ee pakub pisut põhjalikumat ülevaadet (rasvane tekst minu valikul):
Kärde mägi asub Vooremaa loodenurgas vastu Endla soostikku, kerkides ligi 30 m soopinnast kõrgemale. Endla järve ümbritsevad sood on ammu metsaga kattunud ning varjavad meie eest vaadet Endla järvele. Mäe tipult, kus varem asus tuuleveski (sellest on veel vaid paar põõsast teepeenral), jääb järv täpselt läände. Täpselt järve keskosa kohale jääb ka mäe läänejalamilt küünitav Kärde park.
Endlat ümbritsevad sood on metsaga kattunud ilmselt alles viimase poole sajandi jooksul. 1920. aastate algul käis Kärde mäel ja Endla rabas loodusteadlane G. Vilbaste, kelle reisimärkmetest leiame üllatusega, et Kärde tuuleveski juurest paistab üle metsa Endla järv madalate metsade keskel.
…
Kärde mäel asunud tuuliku möldrimajas on sündinud luuletaja ja rahvaluulekoguja Karl Woldemar Rosentrauch (1878-1919).
Peatselt saab soetatud fotot näha vanadpildid.net keskkonnas! Võtan ühendust ka Eesti Rahva Muuseumiga ja püüan välja uurida, mis tingimustel võiks nende kogus olev foto ehtida vanadpildid.net pildikogu. (Foto kasutusõigus Nahkanuia ajaveebis ostatud MTÜ Nahkanuia nimele 31.01.2013.)
4 kommentaari
Mul on tuline kahju, et Kärde tuulikust ida poole tehti nõukaajal karjäär. Minu teedeajaloo rekonstrutsioonimudelite kohaselt ronis sealt järsku Kärde mäkke muistne Seljamäelt tulnud ratsarada. Usutavasti tehti vankritee suure edelapoolse ringiga ümber mäe, mis seletab ära selle, miks ei tekkinud mõis (esmamainitud 1532) praeguse Piibe maantee trassi äärde, vaid lääne poole.
Kui veskitagune nõlv oleks puutumata, siis võiksid seal olla alles mingid jäljed ratsaraja ülesminekukohast. Paraku on need aga jäädavalt kadunud :(
Vaatan, et mainid koerukate käiguteed Tartusse ja mul tuli nüüd meelde, et vanadel 1798. aastast pärineval Ludwig August von Mellini kaardil käis see talitee hoopis teisest kohast.
Tõmbasin sinna punase ruudu ümber(winter weg).
http://www.upload.ee/files/3010903/Mellini_kaart.png.html
See Mellini kaart, julgen isegi väita, ei saa olla täpne. Kasvõi juba Nava asukoha pärast. Samuti on talitee trassilt välja jäänud nii Nahkanuia kui Haava kõrtsid, mille rajamise eesmärk sai olla ainult taliteel paiknemine. Jne. Kui Sa pead silmas minu tehtud postituse sissejuhatust, siis tegelikult ma lähenesin pigem ilukirjanduslikult, kuid kindlasti mitte mõeldes muinasaega, samas arvestades asjaoluga, et talitee pole üle Kärde mäe läinud. :)
Mellini kaardi täpsust Nahkanuia ja seda ümbritsevate maamärkide osas olen pisut analüüsinud selles postituses.
Viimati kirjutas Koeru ümbruse teedest Valdo Praust ja ma vahendasin tema teksti postituses “Rekonstruktsioonimudel muinas- ja keskaegsest teedevõrgust“. Pikemalt siit.
Kas ma saan õigesti aru, et mõlemad fotod on tehtud Jõgeva poolt? Täna Jõgeva poolt tulles on mägi seal nii järsk, et on raske ette kujutada sellist lauget veskile minekut. Mis ja millal muutus? Kas Kärde mäe Jõgev poole jäävat külge on järsemaks uuristatud?