Õhtul käsime perega kuuseistikuid hankimas. “Hankima” on hea sõna, sest tegime seda luba küsimata söötis maatükilt, mis üsna pea üles küntakse. Kui paar aastat tagasi künti üles Tambu põld, soovitas äi sealt välja kaevata väikesed männid ja mina veel vaidlesin vastu, et kuidas nii ilma luba küsimata. Seekord ma ei küsinud kelleltki, näis kas tullakse ütlema või mitte. Osa kuuski oli kas võsa mahavõtmise või loomade poolt kahjustatud. Panime need teistest eraldi. Üldiselt tundub elujõuline kraam olevat. Saime ka ühe pisikese männi, mis samuti leidis koha meie “dendropargis“.