Jamad meie polükarbonaadist ja alumiiniumist kasvuhoonega jätkuvad. Või oleks õigem öelda, alles algasid? Eilne tuul viis igatahes ühe “karbonaadist” tahvli minema ning väänas teise pesast välja. Leidsime ka süüdlase, milleks oli tuule poolt lahtiloksutatud mutter. Esimese hooga võiks arvata, et see jäi korralikult pingutamata aga ma ei saa sellega nõustuda, teades, kui korralikult ma need kinni keerasin. Kuidas iganes, kahju oleks võinud olla suur kui Maarja poleks õigel ajal jaole saanud. Õnneks midagi katki polnud ja pärast kahekesi pusimist, suutsime kasvuhoone nii kokku panna nagu poleks sellega midagi juhtunud.
Tänase tormi ajal vaatasin murelikult kuidas kasvuhoone tuulepoolses küljes oli nii alumiinimuist raam kui plaadid ohtlikult paindunud. Ei kujuta ette, kust see vastupidavuse piir jookseb. Kahju oleks kui kasvuhoone tuulega tomatite pealt ära lendab! Eriti arvestades asjaolu, et varujuppe sellele tellida ei saa. Praegu plaanin kasvuhoone sisse ehitada täiendava tugiraami, näis kas see mõte saab teoks.
1 kommentaar
Meie jälgime murelikult oma kasvuhoonet juba mitmendat aastat suviste tormituulte ja talviste tuiskude ajal. Rull tugevat teipi ei tee ka paha, abiks ikka.