Rapsisin eile ja osaliselt ka täna Vardja tee servasid puhastada. Jaanipäev läheneb ja ma arvasin, et tahan sellel pikal nädalavahetusel pisut rohkem oma perega olla. Võib olla astub keegi läbi ka ja siis on ju ilus kui kõik on korras ning saab vabalt valitud suunas jalutama minna. Nii hämaras kui valges sobiks Vardja tee minu arvates oma ümarate ja värskeltniidetud teeservadega muumimaale või kääbiklasse.
Käis ka Jüri tellitud traktor ja niitis muu hulgas ära tee servad Rõhu ristist kuni meie majani. Me ei suuda mõista, miks ei ole vald juba teist aastat hoolitsenud Vardja tee neile kuuluval osal teeäärte puhastamise eest? Samuti tekitab üllatust, aga mitte samavõrra, Järva suhtumine, kelle kaks põldu asuvad nimetatud tee ääres aga keda ma pole kunagi näinud neid hooldamas. Muidugi, tehniliselt ei ole tegemist ju neile kuuluva teega. Aga niisamuti ei kuulu see ja Jürile või mulle aga hooldama peab ju ikka.
Nahkanuial aga lähevad paljud asjad paremaks, kui jätta välja asjaolu, et loobusin möödunud nädalal raske südamega Kördi edasisest niitmisest sel suvel. Kellele ma seda teen? Mitte kellelegi peale iseenda ja hetkel iseenda jaoks sellist ressurssi pole. Paremaks lähevad põlluservad, mis täna saavad puhastatud pealetungivast võsast. Tegin töötavast masinast ühe lühikese video ka, ikka ajaloo tarbeks. Selgus, et sellel töötab minu täditütre elukaaslane.
Koer sindrinahk rikkus video ära ja ronis kaadrisse …