Koeru kihelkonna lõunaserva metsatalud ja nende ajalugu on mulle alati suurt huvi pakkunud ning ma ei ütle ära ühestki infokillust. Seepärast olingi elevil, kui ühest fotokarbist, fotode ja postkaartide vahelt, tuli välja allolev suurepärases seisus postkaart. Postkaardi esikülge vaata siit.
Tegemist on Metsanurga küla Käpa talu perepoja A(ugust) Meister poolt oma emale M(aali) Meister’ile saadetud teatega sellest, et tema ajateenistus on alanud rongisõiduga Narva üksuse juurde.
Hakkan sõitma Narva 1 okt kl. 10 õhtul 4s üksikuse jalgväe pataljoni
Parandage mind kui ma järgnevas kusagil eksin, sest osalt on tegu oletustega, mis veel praegu tunduvad loogilised.
Postkaart on saadetud Türi-Tamsalu liini postivagunist (P.V.) 01. X 1928 ning jõuab Koeru juba järgmisel päeval. Saadetud on see Santovi külla Duglaste majja, mis toimis kas personaalse postikeskusena või võis tegemist olla Maali heade tuttavate ehk lausa sugulastega.
Ilmselt algab selle retkega August Meister ajateenistus, mis 1920-1940 nägi Vikipeedia andmeil välja nii:
Enne Teist maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste lahinguvalmiduses pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus.
Vaatasin ka pisut 4. Üksiku Jalaväepataljoni kohta. Vikipeedia kirjutab:
4. Üksik Jalaväepataljon oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe kaadriväeosa.
Jalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 21. november 1918. aastal, kui Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 4. Jalaväepolgu moodustamiseks.
Väeosa nimetati 4. Üksikuks jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928. aastal.…
12. juulil 1921. aastal liideti pataljon 1. Jalaväepolguga, selle IV pataljoniks, mille asukohaks sai Narva-Jõesuu.
1. aprillist 1924. aastal liideti pataljon IV pataljonina 5. Jalaväerügemendi koosseisu.
Eesti Rahvaväes 1928. aasta sõjaväereformi käigus teostatud reorganiseerimise käigus moodustati seniste isikkoosseisuga komplekteeritud rügementide asemel üksikud jalaväepataljonid, mis sõja alguse korral oleksid täiendatud mobiliseeritavatega ning moodustatud samade numbritega jalaväerügementideks. 1. oktoobril 1928 taastati väeosa iseseisva 4. Üksik Jalaväepataljonina (vt. Üksikud jalaväepataljonid) asukohaks Jõhvi, katteüksused (laskurrühm ja kuulipildujarühm) paiknesid aga Vasknarvas.
Nii et kõik klapib. Isegi rohkem, sest huvitaval kombel on kiri saadetud just samal päeval kui väeosa saab nimetuseks 4. Üksik Jalaväepataljon ehk 01.10.1928.
Kirjutasin kunagi Käpa talu kohta järgmist:
Metsanurga külas Käpa talus elas Juuli õde Maali, neiupõlvenimega Nõmmiksaar. Maali mees sai 1914 aastal I Maailmasõjas surma kui poeg August oli 7 (s. 1907) ja tütar Helmi 4 (s. 1911) aastane. Sellegipoolest saadi hästi hakkama, sest Maali kasvatas hobuseid ja teda võis tolle aja arusaamise järgi rikkaks pidada. Näiteks on säilinud fotod rehepeksumasinast, mille järel Maali ise Tallinnas käis.
Pärast ema surma jäid õde-venda talusse kahekesi elama. Kumbki neist ei abiellunud kuigi Helmil oli sulaspoisiga suhe, millest sündis tütar. See tüdruk suri 16 aastaselt.
August ja Helmi tulid Käpalt ära Udeva-Arule millalgi 80-ndate keskpaiku (1985?) ning maja jäi tühjaks, hakkas lagunema ning on praeguseks praktiliselt hävinenud. Õnneks on olemas mitu fotot sellest uhkest ja pika ajalooga metsatalust, mille võib Messikeppa nime all leida juba 1798 aasta Ludwig August Mellin kaardilt!
vanadpildid.net keskkonnast leiab märksõnaga “Käpa” nii mõnegi foto. Panen ühe neist üles ka siia. Fotol on Käpa perenaine Maali oma poja Augusti ja tütre Helmiga.
