Sel kevadel Kloontruuperilt maja valvamise ülesande üle võtnud Hinckus tundub olevat kraad kangem tegelane. Kuigi vara on veel teha järeldusi on juba praegu tegemist ilmselgelt kurja koeraga. Mäletan ainult üht korda kui Truuper pimedas üht kalameest otsekui oleks tahtnud rünnata aga Hinckusel tuleb seda külalistega tihti ette. Võib olla tuleb selline instinkt kaitsta oma kodu tema emapoolsest suguvõsast, mis esindab saksa lambakoeri aga ehk hoopis isa poolt, kus väidetavalt olid mingid laika tüüpi tegelased.
Kevadel soetasime iseenda, koera ja möödakäiate huvides raadiopiirde. See toimib väga hästi välja arvatud olukorras kus ta selle ära unustab. Viimast on juhtunud korra ja väga objektiivsetel põhjustel. Üldiselt väldib koer raadiopiirde piiridesse sattumist, sest see lõpeb päris tugeva valusähvatusega.
Raadiopiirde tõttu ei ole möödakäiatel vaja koera pärast muretseda aga maja juurde (hooviala) ei soovita ma kellelgi tulla ilma meie teadmata. Ja ka siis pean ma koeral silma peal hoidma. Paar lähedast inimest võtavad pärast esimesi kohtumi meie koera väga tõsiselt. Teine lugu on pereliikmetega. Siin on väga raske seisukohta võtta, kes on tekkinud “kokkupõrgetes” suurem süüdlane. Igal juhul on Hinckus kahel korral tüdrukut kergelt näost hammustanud ja ka Mattis tuli eile tuppa kaebusega, et Hinckus olevat teda hammustada püüdnud. Jälgin olukorda ja püüan õigeid otsuseid teha.
Kasside kiusamisest olen suutnud koera siiski võõrutada. Kuigi ka praegu tuleb ette olukordi, kus kass ees ja koer järel lähima puu poole tormatakse, on koer vägagai teadlik peremehe “ei” tähendusest. Et suhted kassidega on mõistlikkuse piires, näitab seegi, et täna hommikul nägin aknast kuidas Mats ennast Hinckuse vastu hõõrus. Seda et kassid koos Hinckusega maja ees verandal magavad, mitte küll kõrvuti, juhtub igapäevaselt.
Huvitav oli ka see kui pikalt ma pidin koera harjutama sellega, et ma võin teda söömise ajal puutuda. Kui Truuperile piisas ühest korrast, siis Hinckuse puhul võin ma pärast korduvaid õppetunde enam vähem kindel olla ainult iseenda immuunsuses, teised söövat koera puutuda ei tohi (lapsed) või ei taha (Maarja).
Eile kohtusime koduõuel üheskoos selle sügise esimese kährikuga. Hinckus tegutses väga otsustavalt ning kartmatult. Olin üllatunud, seda eriti tema vanust arvestades, kui südilt ta kährikule peale läks. Usun, et temast kasvab tubli koer ja väga hea majavalvur.