Uus külaraamat tulekul

Väinjärve valla TK partei-algorganisatsioon, arutades 3. novembril 1949.a. parteidistsipliini rikkumise küsimust, oli sunnitud märkima, et Jaan Piibeleht “süstemaatiliselt on hakanud tarvitama alkoholi, ei täida parteiorganisatsiooni poolt antud ülesandeid”. Lisaks veel “Tänasel parteikoosolekul on Piibeleht niivõrd viina mõju all, et ei tea, mida suust väljendab, kõige laimavaid sõnu meile, kommunistide kohta, lubades maha lasta jne.”
EK(b)P Järvamaa Komitee büroo siiski pehmendas karistust. Valju noomituse asemel sai Jaan Piibeleht noomituse, kuna olevat oma veast aru saanud ning lubanud end parandada.

See lõiguke Jaan Piibelehest on pärit peatselt Vello Kallandi sulast ilmuvast külaraamatust “SANTOVI KÜLA MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI”. Tunnen Vellot juba ammu, olen vist siiani Eesti Geneoloogia Seltsi Järvamaa osakonna liige, mida Vello juhib. Selle konkreetse raamatuga seovad mind vanad fotod. Nimelt on mitmed peatselt ilmuvas raamatus avaldamisele tulevaid fotosid pärit just vanadpildid.net keskkonnast.

Hetk tagasi ajasin Vello, kes juba valmistub raamatut välja andma, segadusse, teatades talle, et tema raamatus Santovi lähistele paigutatud Haava kõrts võib olla tegelikkuses seesama, mis asus Preedi jõe ääres. Kas mul on õigus või mitte, selgub huvilise jaoks raamatust endast.

Kahjuks pole mul luba jagada Vello telefoni aga kui Sul on raamatusoov, leiad Vello üles ka näiteks Näguderaamatust. Teate talle oma soovist seal!

1 kommentaar

  • marko ütleb:

    Vello kirjutas:

    Haava kõrtsis oli: 1795 Krüger Haava Jaan, kes 1811. aastaks läks Sepa tallu, kus pärast tehti karjamõis, 1811 ja 1816 – Haava tühi, 1834 – Mai Juhani t, 1850 Mart Pedon, 1858 Juhan Wali. Seega Hingerevisjoni järgi oldi seal kuni 1858 (vähemalt)
    Üldiselt nõustun täielikult Sinu selgitusega ja asusin parandusi tegema. Eksitusse viis see, et ei teadnud sellest Väinjärve lahusmaast.

    Päris huvitav. 1811 ja 1816 on Haava olnud tühi! Seega võis koht juba toona olla oma tähtsuse kõrtsina minetanud! Mis juhtub Haaval pärast 1858 aasta revisjoni, pole samuti selge. 20. sajandi teisel veerandil elavad seal juba Siirakud.

Jäta kommentaar