Vahuküla 750

Kümme aastat tagasi, 2003. aasta augustis, tähistas Vahuküla oma 750. sünnipäeva. Sünnidaatumi väljaarvutamine põhineb seni teadaoleval küla esmamainimisel aastast 1253. Männid, kellest põlvnen ka mina, on pärit Vahukülast, kuhu nad jõudsid läbi Liusvere Nahkanuialt. Tasub mainida, et kõik kolm nimetatud küla kuulusid omal ajal Preedi mõisa valdustesse. Seega on põhjusi alloleva info avaldamiseks siin ajaveebis rohkem kui küll. Omalt poolt lisasin linkide alla fotod kohtadest ja isikutest, mis on mingil kujul olemas ning üles laetud vanadpildid.net keskkonda. Teksti digiteerimise eest voldikult tänan oma abikaasat.

• Vahuküla on küla Järvamaal Piibe maantee ääres Väinjärve tee lahkmel.
• 1253.a. on Vahus (Wawe, Wahho) kohtunud Tallinna ja Tartu piiskopid. Vahus seetõttu, et see on asunud poolel teel Tallinnast Sodeli (Soodla) ja Endla kaudu Tartusse. Teises suunas läbinud Vahut Merja ja Agelinde (Äntu linnamäge) ühendav tee. (Koeru Kaja nr. 46).
• 1253.a. on ürikutes märgitud Vahus Vahu jõel asunud vesiveskit.
• 1265.a. rajati Paide ordulinnus.
• 1288.a. on õnnistatud Koeru kirik.
• Taas kogunesid piiskopid 1353.a. Vahusse.
• 1442.a. allutati Vahu Tallinna piiskopi poolt asutatud Preedi mõisale.
• 1550.a. oli Vahu küla suuruselt Järvamaa teine küla (Koeru Kaja nr. 6).
• 1564.a. oli Vahukülas 17 peret (Eesti talurahva ajalugu I).
• 1726.a. on Vahus korraldatud rahvaloendus – adramaarevisjon. Komisjon on kuulunud barun Wrede, kubjas Tabaka Peter, Vahu mees Heiko Rein jt. Nad on kõik õpetatud, eksamineeritu ning andnud õiglusvande. Wahhoküll´i külas on märgitud kuus peret: Lauri Jürri, Pertli Pertell, Heiko Rein, Kehri Jahn, Addra Kehr ja Marti Hans, kokku 37 hinge.
• 1823.a. eraldati Preedist Wahho poolmõis (Eesti Entsüklopeedia 10). Esimene Vahu mõisnik oli Adam Martinson.
• 1855.a. asutati Vahu algkool. Koolimajaks oli õlgkatusega puumaja Pihumäel.
• 1882.a. müüsid mõisnikud Martinsonid Vahu Laenedele.
• 1900 on mõisnikuna märgitud Marie Laene.
• 1899.a. 22.okt. sündis Vahu külas Puna talus Rudolf Stokeby-Tandre (22.okt.1899 Vahuküla – 30.aug.1943 Solikamsk), raamatu „Koeru Kihelkond“ (1934) koostaja. Riigikogu liige 1938–1940.
• 1907.a. sai Vahu mõisa Nikolai Laene.
• 1915.a. valmis Pihumäele Vahu omade ehitusmeistrite poolt laotud uus maakivist koolimaja.
• 1916.a. sündis Vahukülas tulevane Eesti NSV teeneline agronoom Richard Kaldoja (6.mai 1916 Vahuküla – 23.juuli 1996 Tallinn).
• 1917.a. 1.mai eel organiseerisid K.Kruustam, Grünberg, Rääk ja Pilov koos Vahu algkooli juhatja E.Murakaga kogunemise punaste lippudega Pihumäele ja sealt rongkäiguga koolimajja. Rääk püstitas suure punase lipu Pihumäele. Koolijuhataja rääkis revolutsioonist ja selle tähtsusest. Koolimajas lõbutseti ja tantsiti. Majad olid ehitud pärgadega. Räägu majal oli loosung „Elagu töörahva püha, 1.mai“.
• 1919.a. 20.oktoobril toimus Vahu laat. Rahvast oli hõredavõitu, kaupmehi palju. Hobuste hinnad olid kõrged ja neid oli vähe. Lehma eest küsiti 500-2000 marka. Põrssaid oli palju, hinnad 10-13 marka nael (Vaba Maa, 24.okt 1919).
• 1921.a. Koeru-Vahuküla laat. Rohkesti riidekraami ja valmisjalanõusid, plekkriistu ja hobuseid. Hinnad langenud (Vaba Maa, 23.apr.1921).
• Oma kasvatatud hobused olid iga peremehe uhkuseks ja peaaegu igasse talusse rahatoojateks. Üleskasvatatud hobuste müügikohaks oli Vahu laat, mis oli eriti kuulus hobuselaadana. Vahu laat oli tähtsaks kaubanduslikuks keskuseks mitte üksnes kodukihelkonnas, vaid ka naaberkihelkondades. Hobuseid müüdi peamiselt Lõuna-Eestisse ja Lätti (Koeru kihelkond, R.Stokeby, 1934).
• Vahu laadad toimusid Vahu-Kõrtsi talu ja Vahu mõisa juures, so tänapäeva Vahukülast mööda teed lõuna suunas jõe poole.
• 1933.a. 15.aprillil on Vahu koolimajas esmakordselt näidatud ja vaadatud kinofilmi.
• 1936.a. Vahukülas toimus lüpsivõistlus. Kontrollühingu poolt olid auhindadeks diplomid, rinnamärgid ja raha 3-8-kr (Uus Elu 7.aug.1936).
• 1936-1940 olid koduküla parimad aastad. Kasvas põllukultuuride viljakus, rajati kultuurkarjamaid, kasvas karja arv, tõusis piimatoodang, kodukorrastus võttis ilmet. Pea iga talu õues oli lipuvarras, kus pidupäevil lehvis sinimustvalge. Selleni viis töökus, teadlikkus, ja tihe osavõtt ühistegevusest. Külas töötas piimaühistu koorejaam, karjakontrolli-ning pullijaam, turba-ja masinaühistu. Vahu koolimajas käidi mitmesugustes õpiringides, raamatukogus, osaleti taluperenaiste seltsi ettevõtmistes, nooremad mehed kuulusid kaitseliitu, noorikud naiskodukaitsesse. Vahukülast olid pärit mitmed valla, seltside ja kaitseliidu juhtivad töötajad (Richard Kaldoja, Koeru Kaja nr. 6).
• 1937.a. on Vahukülas peetud karja-ja rohumaade päeva. Samas on toimunud ka lüpsivõistlused, mille võitis M.Õnnepalu Pajupuu ja A.Neudorfi ees (Uus Elu 28.08.1937).
• 1944.a. 12.detsembril sündis Vahukülas tulevane meistersportlane laskmises Arvi Lainväe.
• 1947.a. on Vahukülas asutatud raamatukogu.
• 1949.a. 5.jaanuaril asutati Vahukülas kolhoos „Eha“. Esimeheks valiti Juhannes Aare.
• 1950.a. kolis kool Sitsika talusse.
• 1952.a. alustati kooli katseaia ja spordiväljaku rajamist.
• 1955.a. 23.jaan. liideti Vahuküla Udeva sovhoosiga.
• 1958.a. toodi Vahukülasse Udeva sovhoosi lüpsikari.
• 1961.a. jaanuaris sai kool elektri.
• 1963.a. said valmis Vahuküla esimese farmi hooned.
• 1964.a. on valminud esimene 8-korteriga elamu.
• 1971.a. sai valmis teine 8-korteriga elamu.
• 1972.a. Vahu algkool likvideeriti. 117 aastat oli Vahukülas koolitarkust antud.
• 1974.a. sai valmis elamu koos kaupluseruumiga.
• 1974.a. valmis Vahuküla suurfarm.
• 1976.a. Vahus 147 elanikku.
• Külast lõuna pool heinamaal on neli Vahuküla allikaterühma. Allikatõusud on jälgitavad ka pärast ulatuslikke maaparandus-ja kraavitustöid. Tänapäeval on uued maaomanikud allikate ümbrust jõudumööda ka korrastanud.
• 1987.a. sai valmis 6-korteriga ridaelamu.
• 1988.a. algas telemasti hoonete ehitus ja tee rajamine.
• 1990.a. algas antennimasti ehitus. Jõuluks oli 103 m mastikõrgust valmis.
• 1993.a. loodi põllumajandusühistu OÜ Vahu.
• 1993.a. sügisel oli Vahukülas suur tuleõnnetus, põles OÜ Vahu suurfarmi heinahoidla.
• 1994-1995.a. alustas Vahukülas Haagi mäel tööd Koeru raadio-ja televisioonijaam, kust Kesk-Eestile edestatakse ETV, TV-3 ja Kanal 2 telepilti, kuute raadioprogrammi, teenindatakse kolme mobiiltelefonioperaatorit, loto-ja kaugotsinguliine. Antennimast on 347,5 m kõrge ja selle jalg Haagi mäel asub 106 m kõrgusel üle merepinna (Koeru Kaja nr. 125).
• 1994.a. 16.juulil külapäev Vahukülas, kus külavanemaks valiti Leo Vari.
• 1997.a. Vahukülas 119 elanikku
• 1998.a. 1.augustil Vahu külapäev Pihumäel.
• 1999.a. valiti Vahu külavanemaks Väino Tamp.
• 2003.a. Vahukülast pärit Kalle Aan sai Koeru valla teenetemärgi.
• 2003.a. 16.augustil külapäev Pihumäel „Vahuküla 750 aastat“.

Rohkem vanu fotosid Vahukülast ja küla inimestest leiad vanadpildid.net keskkonnast.