Ärkasin öösel selle peale, et voodis teki peal oli suur roheline putukas. Ikka tõeliselt suur, võib olla isegi käelaba pikkune üpriski jälk elukas. Pikemalt analüüsimata kust selline volkam minu ja Mati voodisse võis saada ning kas kodumaises putukariigis üldse sellist isendit esineb, kargasin püsti ja hakkasin seda otsima. Esimese hooga sobrasin teki sees pilkases pimeduses aga kuna selline tegevus mingit kasu ei saa anda, võtsin voodi kõrvalt maast telefoni. See Nokia võimaldab välku kasutada taskulambina, mille valguses lõppesid juba algusest läbikukkumisele määratud otsingud. Jõudsin järeldusele, et tegemist pidi olema unenäoga.
Nagu sellest oleks veel vähe olnud, küsis Maarja minu käest hommikul, mis ma öösel väljas tegin? Vastasin talle täie kindlusega, et mina peale hiigelputuka otsimise voodist üldse välja ei roninud. Selgus siiski, et midagi olin ma ikkagi toimetanud. Maarja sõnul (ja neid ta tagasi ei võta) kuulis ta kuidas ma tõusin, riidesse panin ja siis õue läksin. Vahejuhtumi käivitasid loomahääled õues. Ja mul pole sellest kõigest õrna aimugi!
Loodan, et möödunud ööga ei alga mulle lapsepõlves nii omased öösel ringikõndmised, mille käigus võisin kolmanda korruse akna peal kõõluda või oma koolikoti sisu kraanikausi sisuga vahetada. See võiks ju kõrvaltvaatajel olla lõbus aga ma ise niiväga seda ei naudi (või siiski? ma ei tea ju neid asju tehes midagi).
Üldse oli möödunud öö “meeste” toas rahutu. Lisaks minu seiklustele rabeles Mati ka nagu hull. Tegelikult oli Mati rabe uni isegi asjade loomulik käik, kuna vaatasime kõik koos õhtul Sõrmuste isanda esimest osa. Poiss hakkas juba alguses kartma ja eks need nähtud kaadrid tal peas möllu tegidki.
1 kommentaar
Olen minagi käinud seda Koeru haigla ja sõidutee vahelist kõnniteedpidi kooli. Kusjuures haigla oli ikka tõsine tegija, isegi sünnitusi võeti seal vastu. Mulle tundub, et vanu fotosid otsida siin ajaveebi kaudu on mõttetu, sest need vanainimesed, kel nad kodus koltuvad ei ole kuulnud siinsest üleskutsest. Pensionäride kokkusaamised on see koht, kus nendega rääkida ja selgitada, miks nende vanad fotod vajalikud on.