RAAMAT: “… kuni surm teid lahutab”

Ongi raamat Koeru metsavendadest valmis ja ma arvan, et need huvlised, kes ei jõua ära oodata 25. märtsil toimuvat samateemalist ajalooõhtut, võivad seda otsida raamatukauplustest. Need aga, kes kannatavad ja plaanivad tulla ajalooõhtule, saavad raamatu soetada ka sealt. Autor on selleks otstarbeks kõrvale pannud 30 eksemplari!

Mulle raamat meeldis. Kuigi see tundus mulle eelmistest sama seeria varasematest väljaannetest sisukam, võis põhjuseks olla vabalt asjaolu, et see oli paksult täis tuttavaid inimesi ja kohti. Ma ei räägi sellest, et raamatus on üks peatükk pühendatud minu vanaonule Ernst Männile ning ära on toodud peaaegu tervenisti minu vanaema mälestused neist keerulistest aegadest. Pigem on need nimed, millele olen peale juhtunud kohalikku ajalugu uurides, lisaks talu- ja kohanimed nii Nahkanuialt kui minu teisest lemmikkülast Metsanurgalt.

Nahkanuia (ja Rõhu) pole küll olnud siinse metsavendluse keskpunkt kuid erinevatel aegadel on külarahvas ja küla erineval moel olnud sellest mõjutatud. Väike ülevaade, et mitte võtta lugejalt ära kogu avastamisrõõmu. Näiteks:

• asus Voldemar Jakovitsi ja Erich Roosma punker “kuskil metsas Nahkanuia kandis” (lk. 39) või metsavendade laager “Nahkanuia küla all soos” (lk. 66);
• lepiti kokkusaamiskohaks “Nahkanuia metsas asuv Niidusaare kõrgendik” (lk. 40);
• pidas NKVD “Alfred Lutteri kinni 1946. aasta 22. märtsil Väinjärve vallas Rõhu külas” (lk. 50);
• on Nahkanuia nimetatud teiste külade seas, kus oli 1946. aastal vaja korraldada haarang metsavendade tabamiseks (lk. 54);
• mõrvasid metsavennad Suuroja ja Kabrits “Nahkanuia külas uusmaasaaja Rudolf Koha” tema talus Sillaotsalt ca 1,5 km kaugusel (lk. 67);
• varastasid metsavennad “Suuroja ja Jakovits Nahkanuia külast kodanik Saarelt lehma” (lk. 87);
• varustas metsavendi moonaga “Vardja talus August Ehrenbusch oma naisega” (lk. 93-94);
• on nimetatud “Nahkanuia endine külavolinik Johannes Pertelson” (lk. 146-147).

Pikemalt peatub autor Nahkanuia õhuvaatluspunkti ründamisel (lk. 112-113), millest tahaksin kunagi hiljem eraldi postituse teha. Samuti on olemas lõik Nahkanuia külla 1918 aastal kolinud sepp Paul Nugisest, kellest samuti sai metsavend ning kellel oli posti ründamisel täita oma roll (lk. 135).

Mõned nimed ja kohad tekitasid vastamata küsimusi. Näiteks kus asus Niidusaare kõrgendik? Kus täpselt mõrvati uusmaasaaja Koha? Näiteks Endel Lillemaa mälestustes toimus see Tambu talus. Milliselt Saarelt varastati lehm? Kördi Saartelt või siis Nippi Saartelt? Kui Johannes Pertelsoni on nimetatud “endiseks” külavolinikuks, kes sai selleks pärast teda? Kus täpselt asus õhuvaatluspost? Maja katusel või eemal? Kus elas Paul Nugis, kelle elukohaks nimetab Endel Lillemaa Ervitat?

Huvitav oli minu jaoks see, et Koeru metsavendi ei saa autori arvates nimetada kangelasteks kuna nende tegevust iseloomustavad teod, mis palju ei erine nende tegudest, kelle vastu nad enda arvates võitlesid. Mõrvad, röövimised, vargused ja vägistamised on olnud siinsete metsavendade igapäevaelus lahutamatud aga mitte vältimatud! Pole siis imestada, et Vardja või Lutsu omad neile nii lahkelt abi pakkusid. Ehk jäid neile siis lambad alles. Nii või teisiti, aga tegemist on esimese raamatuga sarjast, mis ei kanna just sel põhjusel nime “Puhake, paremad pojad” …

Olen autoriga kokku leppinud, et järgmine ajalooõhtu Koeru kandi metsavendadest saab toimuma Koeru Kultuurimajas 25. märtsil algusega kell 18:00. Kui teema pakub huvi, tule kindlasti kohale! Kui lisaks on raamatu soetamise soov, võta kaasa sularaha! Raamat on lugemist väärt!