Kuigi Nahkanuial vana palkhoonet taastades olen saanud rohkelt kulukaid õppetunde selle kohta, kuidas korralikult tehtud uus on oluliselt parem kui taastatud vana, kipun endiselt sama reha otsa astuma. Kuigi vanad asjad ongi sageli kvaliteetsemad kui uued, ei sobi paljud neist enam muutunud keskkonda, uute materjalide, töövõtete või eluviisi maailma. Järjekordne hea näide on allolev ratas.
Lugeja võib mäletada üht minu varasemat postitust pealkirjaga “Kingitus Maarjale“, kus peategelaseks oli talle tütarlapsepõlves isalt kingituseks saadud jalgratast. Lasin selle tookord taastada aga sedavõrd “õnnetult”, et ratas osutus tegelikkuses kasutuskõlbmatuks. Kenad valged lenksud oli Mannile endiselt kinnihoidmiseks liiga kaugel, kitsad, mistõttu ratas oli raskesti juhitav. Lisades siia veel jupikese kruusateed Rõhu ristini jõudmiseks, tegi käiguvahetuse neist kinni hoides peaaegu võimatuks kuigi värskenduse käigus paigaldati ka uued, laiemad rehvid. Kättesaamisest alates (4 aastat!) seisis see hinnaline kuid täiesti ebapraktiline kingitus kuuri all ja kogus tolmu. Kuigi nostalgiat jagus jalgrattasse küllaga, polnud sellega sisuliselt võimalik sõita.
Suve alguses oma meestekaga Türi Rattapoest kiiret ja proffessionaalset abi saanuna otsustasin sinna toimetada ka Maarja Turist’i. Tellisin rattale teistkordse uuenduskuuri, mis eelmisest erines selle poolest, et ratta juppideks võtmise ja puhastamise asemel jäeti vanast alles sisuliselt ainult raam ning hästitabatud olemus. Ülejäänud kaasajastati. Peamisteks muudatusteks võib kindlasti pidada kõikide jooksude, sealhulgas velgede ja kummide vahtust ning (see on hästi oluline) lenkstangide vahetust. Viimane liigutus tõi lenksud sadulale lähemale ning muutis ratta kasutamise võimalikuks ka väiksemat kasvu inimestele. Vana ja kohmakas käiguvahetus kadus, asemele tuli valge ketiga käikudeta ülekanne, täpselt paraja raskusega. Uued pidurid, pedaalid. Ratast esmakordselt nähes meeldis see meile mõlemale ning esimene sõidukogemus ainult lisas kindlust, et olime lasknud ratta kallale õiged mehed. Ka hind oli taskukohane.
Mulle meeldib soovitada häid tegijaid ja Türi Rattapood on kindlasti üks neist! Ja kuigi ma ei taha selle postitusega öelda, et vana taastamine on vale, tuleb eelkõige lähtuda eesmärgist. Tasub ka mõelda, milliseid rattaid oleks tehtud tänaste teadmiste juures 40 või 50 aastat tagasi!
