Avaldan pärast pikemat kaalumist Nahkanuia ajaveebis ühe kummalise kogemuse, mille osaliseks sai minu tänahommikune külaline kusagil Koeru vahel täna hommikul. Olgu see väikeseks jätkuks minu postitusele “Seadusega pahuksis”, kus jutt tiirles ümber liikluspolitsei ja nende “omavoli”.
Palun lugejal arvestada, et selle kogemuse omanik on reaalselt eksisteeriv kuid tegemist on TEMA (st. subjektiivse) kirjeldusega toimunust, mis on minu poolt edasi antud vabas vormis. Ma ei tea politseiniku nime nagu ei teadnud seda ka rääkija. Oleksin tänulik kui keegi oskab seda lugu veel kuidagi kommenteerida.
Koerust läbi sõites1 võis teel näha oma tööd tegevat politseid. Peatatud oli rohkem kui üks auto, mis kõik olid pargitud kenasti teepervele. Politseimasin seevastu seisis sõidurajal ning takistas seega normaalset liiklemist. Mees peatus ja kõnetas politseinikku. Ta küsis, et kuidas saab politsei nõuda liiklejatelt liikluseeskirjade täitmist neid ise eirates! Politseinik olevat temaga suhelnud suu täis (!?) ning vastanud, et tema (st. liikleja) küll seda talle ütlema ei tule!
Kuidas lugu lõppes, ma ei tea! Avaldan selle kogemuse siin ajaveebis ainult seepärast, et omades küllaltki skandaalset maiku, jõuab see kindlasti ka asjaosaliste endi kõrvu. Äkki, äkki õpime sellest sellisel juhul kõik midagi!
Minule, kes ma olen Koeru politseist eranditult2 ainult head kuulnud, oli see kogemus sokeeriv. Loodan endiselt, et juhtunule leidub mingi muu selgitus.
8 kommentaari
Arvan, et see võis olla hommikul enne kella 10-t. Sõitsime ka sel ajal sealt (koolimaja juurest) mööda. Politseinik oli Mati Seire. Autod seisid suunaga Koeru poole. Peatatud oli kaks autot (üks oli slepis). Kuigi ise liikusime Aruküla poole, ei ütleks, et politseiauto oleks liiklust takistanud. Võibolla polnud ta just päris teepervel, aga kas just sõidurajal? Teades meest, kes väljus veetava auto roolist, võiks oletada- vaevalt, et ta kaine oli. Ja slepis olevale autolegi tuldi järgi alles õhtul kella nelja ajal ja siis istus enne roolis olnud mees juba kõrvalistmel. Isiklikult arvan, et Seire on väga hea, õiglane ja otsekohese ütlemisega politseinik. Arusaadavalt hoiab ta rohkem silma peal neil, kes juba korra on mingi “lollusega” vahele jäänud (k.a. sama mees seal veetava auto roolis).
Väga hea! Mulle meeldib kui leidub julgeid, kes asjade objektiivse kajastamise eest seisavad. Nii tekib toimunust parem ja täpsem pilt. Aitäh Sulle Mannu! Ka mulle meeldib tegelikult politseist head arvata ja neid usaldada.
Mul oli mõni aasta tagasi selline lugu koerus. Käisime väinjärves ujumas, st mina käisin ja tagasisõites istus rooli naine. Samal ajal oli sealkandis vist mingi pidu, nii et politsei noppis koeruvahel järjest autosid. Meid peeti ka kinni. Promilli meil muidugi ei tuvastatud aga nagu ikka – kui juba kinni peetakse, ega siis niisama ära ei lasta. Viga leiti selles, et sõitsime udutuledega. Siis olid just liikluseeskirjad muutunud, varem võis udutuledega sõita, nüüd siis võis seda teha ainult halva nähtavuse korral. Ilm oligi kohati udune aga selle jutu peale ainult naerdi, sest koerus oli selge. Igatahes asuti kirjalikku hoiatamismenetlust läbi viima. Kui küsisin kõrvalistmelt, et kuulge kas siin poleks otstarbekam suulisega piirduda, siis tõepoolest (Marko teab, et ma pole kuigi emotsionaalne inimene) mulle käratati, et tahate kiirmenetlust saada või? Ma ütlesin, et ma saan seda, milleks mul on õigus nagu ka teiegi, mille peale sain naiselt küünarnukiga, nii et asi karmimaks ei läinud. Ega see kirjalik hoiatamismenenetlus teab mis suur asi nüüd pole aga sel moel käituda ei tohi. Tol ajal kontrollisin ma ise ühes karmis riigiasutuses sealtehtud väärteoasju ja arvestades ka politsei kirjatöö kvaliteeti tol korral võin öelda, et kogu menetlus oli totaalselt allpool igasugust arvestust. Ootan pikisilmi järgmist kohtumist :)
Kah hea kogemus! Raineri EI OLE tõepoolest emotsionaalne ja raske on ette kujutada olukorda, kus ta ise tüli norib (isegi see postitus on minu jaoks üllatus).
Mis mulle mõlema näite juures meeldib on juhuste kokkulangevus. Ma arvan, et see võiks tulevikku silmas pidades olla heas mõttes hoiatuseks kohalikule politseile! Keegi ei võinud teada, et eile politseiametnikku kõnetanud isik hiljem mulle külla tuleb ja nii lugu “suure kella külge satub”. Samuti ei olnud võimalik ette näha, et udutulede eest trahvi saanu jagab hiljem siin oma kogemust. Ja ma kujutan ette, et neid, kes Raineri kombel oma haridust ja töökohta ei afiseeri on rohkem! Ja oi kui halb on hiljem häbiposti löödud saada.
Pange tähele, et mõlema näite puhul (sh. ka minu kogemus) on inimesi häirinud ametniku suhtumine, mitte isegi niivõrd saadav trahv või tegu ise. Kindlasti tuleks siin hoiakuid muuta, tegemist on ju riigi/valla visiitkaardiga!
Ka minul on kunagi juhtunud sarnane lugu. Olin teel Tallinnast Kuivastusse või vastupidi. Ilm oli heitlik ja korraga sattusin ma paksu udu sisse. See oli paks-tihe udu, uskuge mind. Lülitasin udutuled sisse aga unustasin need välja lülitada. Kui politsei mind mõned kilomeetrid hiljem tulede pärast kinni pidas, naerdi mind udu jutu (nende arvates udujutt) peale välja, sest siis paistis juba päike. Jäingi lolliks aga trahvi vist siiski ei saanud.
Selle loo kohta veel niipalju, et tegelikult ei olnud siin asi pelgalt käitumises. Ka menetlusõiguslikult on mul õigus avaldada omapoolseid arvamusi ja taotlusi. Ja ma tegin seda viisakalt ning täiesti põhjendatult. Ametnik peaks sellist taotlust arvestama ja seda isegi otsuses kajastama, mitte sisuliselt ähvardama mind nö suupruukimise eest suurema karistusega. See lõhnaks ikka väga politseiriigi järele, kus ilmselt ka advokaadi tellimine tooks lisakaristuse kaela.
Siis oli politseil õnne, et nad Sind “sitaks” ei sõimanud nagu ükskord mind (see oli küll Paide politsei)! :) Ma tookord mõtlesin, kas selle asjaga edasi tegeleda või mitte aga laiskus sai võitu. Tundub, et ei tohiks endale selliseid nõrkusehetki lubada! Aga küllap see väga sageli nii ongi nagu kirjutad. Midagi ütled, karistus tõuseb!
Loodan, et (politsei)ametnikel pole seda väga meeldiv lugeda ning nad tulevikus arvestavad sellega! Mina ka arvestan!
Sattusin täiesti juhuslikult ringi kolades käesolevat teemat lugema ja päris ausalt öeldes pani mind Raineri vahejuhtum sügavalt mõtlema. Olen ise näinud Mati Seiret ametiautoga mööda Koeru alevi teid kulgemas nii, et põlevad ka udutuled!!!
Tahaks nüüd näha, et kas olen järgmisena Matil hammaste vahel või saab ka avalikus meedias ülikõrgeid kiitusi pälvinud politseiametnik ise aru, et õigused ja kohustused kehtivad kõigile võrdselt.
Endrikule niipalju täpsustuseks, et nende politseinike nimesid, kes Raineri kogemuses esinevad ei ole kusagil nimetatud. Mulle teadaolevalt ei olnud tegemist ka Matiga!
Aga üldiselt rääkides olen mina ka näinud politseinike tegemas kõiki neid asju, mis tavakodanikule lubatud ei ole. :) Nii et kui nimi välja jätta, on kõik korras.