See postitus on mõeldud neile, keda huvitab minu kahe projekti käekäik. Üks neist on Nahkanuia matkarada ja teine Abrami puhkekoht. Oli ju Juhan see, kes arvas, et nendest võiksin aja jooksul kirjutada. Ma oleksin kindlasti tema soovi eiranud kui mitte viimase aja sündmused selleks põhjust poleks andnud.
Mulle tundub, et projekti kirjutamiseks ja selle elluviimiseks peab olema eriline inimene. Vähemalt oluliselt erilisem kui seda olen mina. Ja võimekam ning ka aega peab jaguma. Minul jääb nendega tegeledes kõigest vajaka, nii tahtmisest kui ka puhtfüüsiliselt ajast. Ja kui juhtub veel mõni bürokraatlik takistus ees olema, kaob isu üldse ära.
Kui ma augustikuus oma kahe JAP-is kinnitatud projektiga PRIA Järvamaa teenindusbüroost sisse astusin, selgus, et kinnituskirja saamiseks peavad mõlemad dokumendipakid sisaldama kas ehituslubasid või õiendit nende väljastamise mittevajalikkuse kohta. Nendeta ei saavat kohe kuidagi! Lisaks paluti mul saata ka teeomanike nõusolekud nende kinnistutel tegutsemiseks aga sellega sain ma kiiresti hakkama, sest need olid mul ju kenasti olemas.
Ehituslubasid väljastab Koerus ehitusnõunik, kelle vastuvõtuajad on teisipäeval ja neljapäeval. Kui ma PRIA-s käigule järgneval teisipäeval Koeru vallavalitsuses seisin, selgus, et ehitusnõunikul oli selsamal päeval alanud puhkus. Jäin pika ninaga ja pidin naasma pärast 18. augustit. Siis aga venis minek veelgi, sest pidin seoses oma tööga olema pikalt Tallinnas, kusjuures äraoldud päevad kattusid ehitusnõuniku vastuvõtupäevadega. Aga olgu, lootsin, et kui ma ükskord õige ametniku kätte saan, läheb edasi kõik libedalt.
Käesoleva nädala teisipäeval olin varahommikul jälle vallamajas, projektikirjeldused näpus. Esialgu kõik sujus. Ehitusnõunik lubas teehitusele vajaliku õiendi väljastada ning võttis aega, et uurida, millised ehitusnõuded kehtivad puhkemajadele nagu mina Abramile olin planeerinud. Ta arvas, et ilma projektita ei pruugi loa väljastamine olla võimalik.
Ja nii ma seal siis istusingi, meeleheide vaikselt pead tõstmas. Kuigi lootus saada tee ehituse alustamiseks vajalik paber kiiresti kätte oli täiesti olemas, tundsin, et teise projektiga nii kergesti ei lähe. Sest vastavalt esitatud rahataotlusprojektile pidin ma ehitusprojekti tegema projektirahade eest! Kes on teinud see teab, et vastavalt PRIA korrale, ei tohi projektis nimetatud tegevustega alustada enne kui kinnituskiri on käes. Küsisin endalt: kuidas ma peaksin edasi käituma? Kas tegema ehitusprojekti valmis enne kinnituskirja saamist ja riskima PRIA sanktsioonidega, mis võib mulle tähendada Abrami puhkekohale tehtud taotluse tagasilükkamist, või siis tegema rahataotluse ümber, mis enam võimalik ei ole. Nokk kinni, saba lahti! Otsustasin siiski oodata ära ehitusnõuniku vastuse ja kobisin koju.
Kodus ei tulnud kaua oodata kui helises telefon, helistajaks ehitusnõunik. Tema sõnum oli lihtne, projektikirjelduse alusel polevat võimalik mingit õiendit väljastada, sest puudub igasugune teave tee paiknemise ja tehtavate tööde mahu kohta. Lisaks viitas ta talle maili teel edastatud Keskkonnaameti kirjale, mis keelavat tee rekonstrueerimise! Tegelikult see kiri ei keela tee rekonstrueerimist vaid keelab raadamistööd tee lõunaküljel, mis jääb kaitsealale. See piirang tuleneb kaitse eeskirjast ja selle vastu ei saa keegi. Või parem lugege ise (kliki pildil kui tahad näha suuremalt). Õnneks ta nõustus, kuigi ma olin valmis juba halvimaks. :)
Kui keskkonnaametiga asi selge, saime asuda teise küsimuse kallale, milleks oli vajalik dokumentatsioon õiendi väljastamiseks. Lubasin talle saata pakkumiskutse ja pakkumise, millel mõlemal on märgitud tee number ja tööde tegemise maht, kaardi tee paiknemisega maastikul ning lisaks veel omapoolse kirja tehtavate tööde detailsete kirjeldustega (kus, kui palju jne.). Ja see on mul tegemata.
Tegelikult on mul kopp ees kõigist neist formaalsustest, mis raha saamiseks tuleb täita ja läbida. Ma ei saa aru, miks mul kohe ei lastud juba esimeses etapis esitada koos projektiga ehituslubasid? See on kivi JAP kapsaaeda. Teisest küljest saan ma hästi aru nii PRIA kui valla murest ehituslubade üle. Kui nõutakse, siis nõutakse ja ega seal midagi imelikku pole. Milleks rahastada projekti, mis hiljem ehitusluba ei saa ning mida ei saa asuda ellu viima. Kindlasti olen ma ise ka kärsitu ja väsin kiiresti kui tehtu ei ole minu otsene eesmärk. Ma ei teeni nende projektidega mitte kopkatki, pigem maksan asjaajamise ja kaotatud aja näol peale, see väsitab emotsionaalselt.
Aga praegu on siis lugu selline, et vallast pole veel saabunud vastust Abrami puhkekohale ehitusloa saamiseks vajalike dokumentide kohta. Mina omakorda pole jõudnud ära saata neid pabereid, mis on vajalikud Nahkanuia matkarajale õiendi saamiseks. Siis tuleb need dokumendid esitada PRIA-le, kes väljastab kinnituskirjad, mille järel saab hakata tegema kulutusi ehk alustada töödega. Aeg tiksub armutult ja võib juhtuda, et sel sügisel jäävad mõlemad projektid teostamata. Lihtsalt ilmad ei luba tegutseda! Aga seda näeme varsti …
