Ilmad on talviseks metsateoks ideaalsed ja nii rassisin nädalavahetuse metsas. Tegin endale küttepuid kõigest sellest, mis tuul on kas maha murdnud või painutanud. Nagu varasematelgi kordadel koristan enda järelt kõik, sest tegemist ei ole minu omandiga. Seekord võtsin ka trimmeri kaasa, et möödunud aastate jooksul tuulemurrust puhastatud alal lepavõsa maha trimmerdada.
Rägastikud on uskumatud ja tuul on teinud palju kurja. Ühe murdunud kuuse all võib teinekord olla kümme väiksemat puud, mis alguses kuskilt välja ei paista. Igal pool on püsti tohutud juuremättad. Loodusel võtab kõige selle tasandamine ilmselt aastakümneid. Seda mõnusam on vaadata oma kätetööd. Lisaks jätsin tuha sisse mõned kartulid, millele tuleb õhtupimeduses järele jalutada.
1 kommentaar
Õhtul kell 9 läksime kogu perega tuha sees küpsetatud kartulite järele. Lapsed alguses küll torisesid aga lõpuks jäid vist väga rahule. Palju neid ikka on, kes saavad isa ja emaga niimoodi kuuvalgel kilomeetri kaugusele metsa sisse jalutada ja siis lõkketule valguses, mõne külmakraadiga, lõkkesooje kartuleid süüa.