Minu esimene künd

Eile kündsin oma elu esimesed vaod. Isegi sellise tehnikaga nagu fotol, vajab see pisut harjutamist. Esimene vagu tuli ilmselt suurest enesekindlusest kerge kaarega ja ega ülejäänudki päris laitmatult nöörsirged polnud. Üldiselt võib tööga siiski rahule jääda, sest tulemus, Maarja viimistletud peenrad, paitab silma.

Pühapäev

Müttasime Maarjaga suurema osa päevast. Mann toimetamas aiamaal ja mina mitmel rindel. Hommikul trimmerdasin ära Abrami ja Kördi kivid ja vundamendiservad. Seejärel võtsime Matiga käsile eelmisel sügisel suure traktori poolt meie kenasti niidetud muruplatsi äärde jäetud sügavad adrajäljed. Kui olin tagasipööratud ja juba juured alla võtnud mättad läbi kaevanud, tasandasin kaevatud kohad murutraktori labakaitset kasutades. Pühapäev

Tänaseid toimetusi

Tulime küla pealt. Maja haiseb ikka veel aga mitte enam nii palju kui hommikul. Mati ja Matilde juba magavad, mina vaatan poole silmaga õudukat, teine pool püüab kaasa mõelda. Viimastel päevadel on niitmine omandanud uue tähenduse. Kui varem oli see küllaltki ebameeldiv kohustus, siis täna võtan seda kui lõõgastust ja meeldivat vaheldust päevasele arvutitööle. Päris Tänaseid toimetusi

Nädalavahetus fotodes

Kirjutamise asemel vaadake seekord parem pilte. Osa neist on tehtud jooksvalt mobiiltelefoniga ja teised täna Arvo Nikon D200-ga. Möödunud nädala kolm päeva oli Nahkanuia naispere Tallinnas lastehaiglas, et leida ja kahjutustada Matilde kehas olnud ohtlik bakter. Bakterit polnudki ja siin on Matilde haiglast lahkudes, väsinud aga terve kui purikas.

Maaharimisest Nippi Kõrsil

Nahkanuial käivad kevadtööd nagu igalpool mujalgi. Lõikame, riisume, kärutame, kaevame välja, istutame, väetame, pisut niidame. Ja siis kõik jälle otsast peale. Maarja tahab kangesti teha peenramaad ja on minugi nõusse rääkinud. Kui õunapuud suure surmaga lõigatud sain, oli kord mustsõstrapõõsaste käes. Neid polnud vaja lõigata vaid ümber istutada. Eelkõige soovist olemasolev ära kasutada otsustasime Maarjaga Maaharimisest Nippi Kõrsil