Egon Ranneti pühadesoov

Seda postitust mõttes “ette valmistades” olin kahevahel ajastuse osas. Äkki on liiga vara. Samas kannab allolev postkaart saatja poolt lisatud kuupäeva 27.12.1959, ehk siis annab meile kätte midagi olulist, mis tänaste tehnoloogiliste võimaluste juures ununemas: postkaart heade soovidega tuli teele panna sõltuvalt tolle hetke postikorraldusest päevi varem. Nii ka mina postitan selle kaardiga saadetud head Egon Ranneti pühadesoov

Udeva mõis läbi “Hilda” silmade

Raamatus “Tugevate tee” leidub Udeva mõisa kirjeldus (1954 aasta trükis lk. 54-55). See on trööstitu ning kantud Egon Ranneti kibedast vihast mõisnike ja mõisaelu vastu kuid detailides siiski küllaltki tõepärane. Hilda vaatas ringi ja muutus veelgi nukramaks, sest Udeva mõis ja selle lähem ümbrus jättis talle igal aastaajal ja nüüd sügisel eriti masendava tunde. Polnud Udeva mõis läbi “Hilda” silmade

Eesrindlikust suhtumisest rabamaastikku

Võtsin uuesti lugeda Egon Ranneti romaani “Tugevate tee”. Kuigi kirjaniku meelevaldne ja väga üheülbane teemakäsitlus ajab vaat et pidevalt pead vangutama, on raamatust siiski põnev otsida ja tähele panna väikesi tõekillukesi siinse kandi elu-olu kohta. Päris kõike ei saa ka ju nii poliitiliselt kallutatud kirjanik nagu Rannet “olustikupiltidest” välja jätta. Pakun, et Nahkanuia ajaveebi lugeja Eesrindlikust suhtumisest rabamaastikku