Seda postitust mõttes “ette valmistades” olin kahevahel ajastuse osas. Äkki on liiga vara. Samas kannab allolev postkaart saatja poolt lisatud kuupäeva 27.12.1959, ehk siis annab meile kätte midagi olulist, mis tänaste tehnoloogiliste võimaluste juures ununemas: postkaart heade soovidega tuli teele panna sõltuvalt tolle hetke postikorraldusest päevi varem. Nii ka mina postitan selle kaardiga saadetud head soovid nädalajagu päevi enne nende “õiget aega”.
Mul on see paljuski haruldane kaart olnud juba mõnda aega. Aga aastast aastasse unustan selle õigel ajal üles panna. Tänavu mitte.
Postkaardi saatjaks on Egon Rannet, kelle sulest on ilmunud surematu teos “Tugevate tee“, mis räägib elust Udeval teise maailmasõja eel ja päevil. Selle raamatu kangelased on võetud tegelikust elust kuigi seda, kas nad ka päriselt just sellised olid, mina ei tea. Kaardi saajaks on Ferdinand Päärt. Avastasin oma üllatuseks, et tegemist on Mahta Sakkooli abikaasaga. Mahta omakorda on mainitud raamatu ühe peategelase prototüüp. Kas Ferdinand on tema “raamatu-abikaasa”? Igal juhul tundub olevat selge, miks pidi Egon Rannet Ferdinand Päärti uue aasta saabumisel tervitama. Küllap sidus neid omavahel ühiselt veedetud aeg Udeval.
Aga saagu Nahkanuia ajaveebi lugejad osa selle kaardi vahendusel neist häist soovidest, mis minul selle ajaveebi pidajana teile edasi öelda on. Olgu tulev aasta teile igas (heas) mõttes edukam!
Kaarti lähemalt uurides tekkis ka üks küsimus. Kirjanik on jäädvustanud kaardi kirjutamise ajana 27.12.1959. Tallinnast on see teele pandud 28.12.1921! Kas ma näen valesti, loen valesti, saanu aru valesti või ongi tegemist postitöötaja eksitusega? Sest kohale on kaart jõudnud igas mõttes õigel ajal ehk siis 30.12.1959.
***
Esitasin küsimuse Tallinna postitempli kohta postiajalugu.ee veebikeskkonda pidavale Ahtole. Ta selgitas, et ilmselt on tegemist numbrikombinatsiooniga “5921”, kus kaks esimest tähistavad aastat (just nii nagu meil vaja on) ja kaks tagumist kellaaega. Kuna “5” on kulunud, tõlgendasin mina selle ekslikult 1-ks. Samas kui võrrelda olemasolevat õrna kujutist korraliku 1-ga, on arusaadav, et tegemist peab olema mingi muu numbriga. “5” kõlab selles kontekstis palju paremini.