Läksime 11 paiku lastega välja ja lasime koera ka lahti. Mati ladus puud korvidesse ja mina lasin survepesuriga autod üle. Äkki tuli Tilde suure kisaga, et Hinckus jooksis äkki ära ja nüüd haugub kellegi peale Abrami juures. Võtsin ATV, laadisin lapsed peale ja läksime koera otsima. Saime koera Abrami õuelt kätte, kus ta ühe väga … Hinckuse uus “sõber”
Üleeile, see on kolmapäeval, silmasin maja põhjaküljel kutsumata külalist. Rebane tundis ennast kindlalt, tuli puude vahel sikk-sakki lastes üha lähemale ning tegi põllu servas hiirt püüdes lühikese peatuse. Tegin paar klõpsu olukorra dokumenteerimiseks. Tundus kuidagi kahtlane, et koer ei reageeri aga sellele sai olla ainuvõimalik seletus – rebane sattus maja lähedale ühel neist haruharvadest hetkedest, … Jälle see rebane
Meil käib pikemat aega maja läheduses jahil rebane. Näeme teda aknast ja kahel alumisel fotol olengi fotod toast teinud. Ilmselt on tegemist sellesama loomaga, keda Hinckus juba korra “keeldus” nägemast. Kuna meil on kaks kassi, kellest rebasele vastast ei ole, olen tahtnud talle õpputundi anda. Kuid võta näpust, kogu minu toast välja hiilimise, osutamise ja … Hinckus ja rebane
Loomapiltidega, paremini kõlab küll vist “loomalugudega”, jätkan. Millegipärast on lume tulek teinud mind ettevaatlikuks. Ei tea kust on kuklas tunne, et koeraga lahtiselt jalutada pole otstarbekas. Vähemalt kahel järjestikusel hommikul on see ka paika pidanud ja säästnud mind tarbetust närvikulust. Sest koos lumega on metsast välja ilmunud, AGA võib olla hoopis nähtavaks muutunud (!), ka … Kitsed ja rebane
Vot selline kõva “jahimees” on Hinckus. Tänahommikusel kohtumisel rebasega ei teinud ta viimast oma lõhnamaailmas märkamagi. Seda hoolimata asjaolust, et Rein kaua ja liikumatult meid vaatas ning ennast pildistada lasi. Uudishimu ei andnud rebasele asu ja ta jäi veel eemalgi seisma, et uurida, kes need kaks niimoodi mööda lagendikku uitavad. On ainult üks Eesti metsade … “Jahimees” Hinckus
Viimased päevad ja nädalad on olnud meie ümber kuidagi korjuserohked, nii vist öeldaks surnud loomade ja lindude kohta. Algas see kõik karude tapetud seaga küllaltki lähedal meie elamisele.
Mis toimub? Miks ei tule postitusi? Ainult igavad mälestused ja saja aasta vanused koolitööd? Kus on küla elu-olu, kus on juhtumised maaelust enesest, konfiliktid, probleemid kohalikus kaupluses või kaklused loata võõral maal viibijatega. Kas sellist Nahkanuia ajaveebi me tahtsimegi? Küllap on nii mõnigi ajaveebi lugeja neid küsimusi esitates vihaselt arvuti ekraani vihaselt kinni virutanud, tõotusega … Ärge veel käega lööge!
Fantastiline õhtu! Üks sellistest, kui peaks perega väljas jalutama, mitte toas istuma. Täiskuu taevas loob pikad varjud ja tunnet mis niimoodi tekib, ei oska ma hästi kirjeldada. Natuke meenutab see suveööd või siiski mitte. Päris päevaga ka tegemist ei ole, isegi pilvise päevaga mitte. Samas on kõik kaugele näha tänu maapinda katvale lumevaibale. Võtsin aparaadi … Kuuvalgest ööst ja vanast lauast
