Seeneuputusest maik suus

Saime ka lõpuks maigu suhu sellest millest kõik räägivad – seeneuputusest. Hakkasime eile hommikul Manniga oma mini-kuuseriisika kohta minema aga välja sinna ei jõudnudki, sest pisike kaasavõetud korv ja igaks juhuks tasuksse pandud kilekott said enne sihtkohta jõudmist täis. Peamiselt keskendusime riisikatele aga ei jätnud maha ka üksikuid võiseeni. Pärastpoole läksin üksi üht oma võiseene Seeneuputusest maik suus

Kuidas me Matiga sügisel seenel käisime

Sel sügisel käisime Matiga kahel korral metsas seeni otsimas. Esimesel korral oli meie käik suurema saagita aga teisel korral saime suure ämbritäie võiseeni. Väikemehel jäi sellest mälestus, mis eile vildikate abil paberile jäädvustati. Kuna häid seenekohti pole vaja kõigile reeta, on Mati pisut jälgi seganud. Nii kasvab meie võiseenekohas suur sekvoiakõrgune kirsipuu, üks õunapuu ja Kuidas me Matiga sügisel seenel käisime

Võiseenehooaeg on alanud

Ilmselt pole sõnu vajagi! Võiseente hooaeg on alanud. Selle ämbritäie sain ma 40 minutiga, sh. on kujutuleku ja -mineku aeg. Ja seeni jäi metsa veel. Kõik seenele!

Laupäev

Laupäev. Hommik algas sellega, et läksin murutraktoriga Abrami õueala niitma. Eile tegin sama Kördil ja seal oli rohi nii pikaks kasvanud, et niitmine sarnanes rohkem heinateo kui muru pügamisega. Nagu arvata võis, oli Abrami esine täpselt samasugune ja läks hulga aega enne kui sellest jagu sain. Niidujälje järgi otsustades pole niiduki labad enam kõige värskemad Laupäev