Saime ka lõpuks maigu suhu sellest millest kõik räägivad – seeneuputusest. Hakkasime eile hommikul Manniga oma mini-kuuseriisika kohta minema aga välja sinna ei jõudnudki, sest pisike kaasavõetud korv ja igaks juhuks tasuksse pandud kilekott said enne sihtkohta jõudmist täis. Peamiselt keskendusime riisikatele aga ei jätnud maha ka üksikuid võiseeni. Pärastpoole läksin üksi üht oma võiseene kohtadest kontrollima ja sattusin ka seal peale kuuseriisikatele.
Sellegipoolest ei ole siinsed metsad seenelise paradiis. Kohad kus me kuuseriisikaid leiame, on minu jaoks uudsed ja pigem juhuslikud. Seened on laiali laotunud üle suure ala ja paiknevad seal kaootiliselt. Võiseentega on lugu veelgi imelikum. Arvestades seni leitud seente suurust, peaks aeg nende korjamiseks olema küps. Sellegipoolest pole võiseeneseire minu iga-aastastes korjekohtades andnud mingisugust tulemust. Kas mängib ilmastik rolli või on varasemad aastad seenepopulatsiooni välja kurnanud?