Vastu suve ladusin kevadel tehtud lepad ümmargustesse puuriitadesse ning jätsin kuivama. Arvasin, et päike ja tuul teevad oma töö korralikult ka ilma eterniitkatuse või muu vihmakaitseta. Sattus aga hoopis olema üks läbi aegade vihmasem sügis ja ausalt tunnistades oli hetki, kus ma mõttes oma 40 ruumi puid maha kandsin. Riida pealmistest kihtidest võetud puud olid … Küttepuudega mureta
Suvi on keskpaika jõudnud ja minul kevadel tehtud puud endiselt riita ladumata! Otsustasin, et sellele peab lõpp tulema ja lõpetasin ühe hooga pikalt poolikuna seisnud puuriida ja ladusin kohe teise kõrvale. Kuna iga riidaga ladumiskogemus kasvab, sai hetkel veel käsil olev puuriit ehk kõigist tehtuist parim. Tegin seda allkirjeldatud viisil. Kõigepealt mõõtsin silma tunde järgi … Veel ümmargusest puuriidast
Möödunud päevadel lõpetasin pikalt poolikuna seisnud puuriida ja tegin sellele seltsiks veel teisegi. Hea lõõgastav tegevus, mis ei sobi neile, kes ei armasta iseendaga üksi olla!
Palun imetlege, minu tänase päeva kätetöö. Muidugi mitte päris terve päeva vaid just niipalju kätetööd kui jäi üle kahest Väinjärves ujumaskäigust ja vestlusest täditütre ja tema mehega.
Mida arvab lugeja, kumb lisatud piltidest võiks kanda pildiallkirja “ENNE” ja kumb “PÄRAST”? Kas korrast sündis korratus või vastupidi? Tegelikult oli vastus ette aimatav, eks. Ja hea et see nii läks. Mul juba tekkiski tunne nagu oleks mul puude ladumisega ümmargustesse riitadesse mingi eriline side. Et kõik mis ma kätte võtan, õnnestub. Nüüd olen sokolaadikastist … Helil oli siiski õigus
Hommikul istusin traditsiooniliselt murutraktori selga, et sellega tuuletiivul mööda õue tuhisedes üle pea kasvavat murvaipa pisut taltsutada. Kaks platsi puhtaks tehtud sai selgeks see, mis juba hommikul selge oli – tänast päeva ma niites mööda ei saada, tuleb teha midagi kasulikku. :) Vaatasin enda ümber ringi ja silm jäi pidama juba pikemat aega kõrguval puuhunnikul. … Ümmargune puuriit
