Küttepuudega mureta

Vastu suve ladusin kevadel tehtud lepad ümmargustesse puuriitadesse ning jätsin kuivama. Arvasin, et päike ja tuul teevad oma töö korralikult ka ilma eterniitkatuse või muu vihmakaitseta. Sattus aga hoopis olema üks läbi aegade vihmasem sügis ja ausalt tunnistades oli hetki, kus ma mõttes oma 40 ruumi puid maha kandsin. Riida pealmistest kihtidest võetud puud olid märjad ja lausa hallitasid.

Kui ühel hetkel äia toodud kuivad kase- ja kuusehalud otsa said, tassisin osa ahjupuudest kuuri alla varju ja hakkasin tasapisi neid kasutama. Kuna ait pole õhukindel, jäid väljas ja poolikuks jäänud riidas seisnud puud ka kuuris niiskeks ning nende kütteväärtus oli madal. Aga lõppesid ka need varud ja kuna olud ei võimaldanud paindlikult Järvamaa teisest otsast kuiva kütet juurde tuua, alustasin oma ümmarguste puuriitadega.

Kuigi ootused terve pika suve, vihmase sügise ja külma talve lagedal seisnud puude kvaliteedile olid väga madalad, pidin üllatuma. Osa halge olid tõepoolest kohati märjad aga see käis eelkõige paari pealmise puudekihti kohta. Riida sees ja alumistes kihtides olid halud ideaalselt kuivad ja kõlisesid rahvajuttudele omaselt. Lahtivõetud riidad katsin koormakattega kinni, et rohkem lund ja märga puid rikkuma ei pääseks.

Aga puud on kuivad tõepoolest. Toas tuld süüdates piisab tavaliselt rullikeeratud ajalehest ja vaid ühest tikust, et halud leegi alla võtaksid! Tundub, et ümmarguste puuriitade koonusekujuline tipp ning üksteise peale vaheliti laotud halud õigustavad ennast väga hästi ega lase liigveel liiga sügavale riida sisse voolata. Tuul ja päike kuivatavad ning lõpptulemus on selline nagu ta minul juhtus olema. Kindlasti mängib oma osa ka püsivalt miinuskraadides ja tuuline talv. Kui sama periood oleks olnud täis vihma ja lörtsi, pole ma sugugi kindel, et ma siin praegu rõõmust rõkkaksin. Kuid kas sellisel juhul oleks mind päästnud ka riitadele laotud eterniit? Kahtlen! Tuul on ju võimeline vee pressima kuhu iganes, näiteks ka tihedalt ja punniga paigaldatud voodrilaua vahele.

Nii et praeguse seisuga võib sama metoodikat edasi viljeleda! Või on mõnel lugejal teistsugused kogemused? Soovitused? Kas katteta ümmargustes puuriitades küttepuude hoidmine on vastutustundetu tegu ja seotud suure riskiga halbade ilmastikuolude korral? Või peaks tavatingimustes tuul ja päike tagama puude kuivamise igal juhul? Minul igatahes on vähemalt praegu küttepuudega muretu.

2 kommentaari

  • Hundi ulg ütleb:

    Mina olen oma ümmargused riidad katnud sügisel koormakatte presendiga. See on vist viga, sest presendialune kipub hallitama ja halud pole ka kuivad. Sealt alates, kus lõppeb present on puud kuivad.

    Õnneks on mul aega lasta neil ikkagi piisavalt kuivada. Kevadel võtan katte ära ja suvi otsa kuivavad veel ning sügisel lähevad lõpuks kuuri alla talve ootama. Teisisõnu. Sellel talvel olen tegelenud 2012.aasta küttega.

  • marko ütleb:

    Ei tea kas see on 100% presendi viga? Mul ju presenti polnud aga hallitasid ikka. Usun, et kõige suuremat rolli puude kuivamises või mittekuivamises mängis ikkagi 2009 väga tuuline ja vihmane sügis.

Jäta kommentaar