Möödunud päevadel lõpetasin pikalt poolikuna seisnud puuriida ja tegin sellele seltsiks veel teisegi. Hea lõõgastav tegevus, mis ei sobi neile, kes ei armasta iseendaga üksi olla!
Põletasin päeval lõkkes pisut rämpsu, teiste hulgas ka vana tossupaari ja murutraktori labadesse kinnijäänud fliisi. Õhtul läksin tulle viskama paari Trupperi kusega ajalehte ja Mati tuli minuga. Kui ma poissi nägin, seisis ta enese teadmata jalgupidi hõõguvatel sütel ja sai just tolsamal hetkel teada, mis tunne see on! Oh seda kisa aga pääses ta siiski ainult üllatusega.
Loojuv päike ja pilved pakuvad sageli siin Nahkanuial imekauneid vaateid õhtutaevas. Kahjuks pole mul alati käepärast aparaati ja teinekord ei viitsi ma seda võtta, sest ma ei oska taevast pildistada. Jep, keskmisest Nagi kasutaja fotoalbumist võib ju alltoodud pilt parem olla aga tegelikult ei ole tegemist isegi mitte päriselus nähtu varjuga. Lihtsalt üks pilt.
See pilt läks lihtsalt nässu aga moel, mis mulle päris meeldib.
