Viimane puhkusepäev algas voodis olles hiirelõksu klõpsuga köögist. Kaks päeva tühjana seisnud lõks sai oma esimese ja kahjuks ka viimase ohvri. Sest mingil kummaliselt põhjusel ei suutnud ma teist korda lõksu päästikut fikseerida, mistõttu polnud sellest mingit kasu ning prügikasti presskannu kõrvale see rändas.
Kui ma eile lõpetasin oma postituse sellega kuidas ma pereliikmeid tüütan, ei teadnud ma veel seda, et kohe tabab lapsi rubiku kuubiku hullus. Matilde avastas poisi riiulist mänguasja ja juba õhtul paluti mul teine ka osta. Hommikul ponnistused kuubik kokku panna jätkusid ning on kestnud raugematu hooga hilisõhtuni välja.
Hommikusöök söödud, läksime Maarjaga jalutama. Esimene asi mida märkasime olid seajäljed sealsamas meie kartulimaal ja teel. Kuigi ma pole asjatundja, tundub, et just metssead olid täna öösel meid külastanud ja saanud mõnda aega Kangelase ees lume alla jäänud õuntega maiustada. Ka Kördi oli korralikult läbi töötatud aga möödunud kevadel põdra külastusest pääsenud mände polnud veel keegi suvatsenud puutuda.
Võtsin fotoka kaasa lootuses sattuda peale mõnele kurdile põdrasisikonnaga maiustavale loomale või linnule aga ei õnnestunud ka seekord. Kuigi silmasime puude vahelt õhku tõusvat suurt valge sabaga lindu, kes võis vabalt olla merikotkas. Tagasiteel kohtusime metsavahel lõkse üles panema tulnud Oleviga ja lobisesime pikalt.
Kodus võtsin ette pikalt oodanud õunapuude võrkudega varustamise töö. Päris lõpuni sellega ei jõudnud, sest pidime Paide sõitma. Eks ma lõpetan tuleval nädalavahetusel. Vahepeal on aega võrku juurde osta, sest sellest näikse puudu jäävat. Teeserva puhastama täna ei jõudnud aga ega väga selle pärast ei muretse ka, küll saame.
Paides avastasin, et mõlemad sokid olid tagurpidi jalas ja lisaks veel püksilukk lahti. No vaju häbi pärast maa alla. :) Sõime minu ema juures õhtust ja jõudsime parasjagu õigeks ajaks koju, et ahju alla tuli teha, telerist näosaadet vaadata ja mitte liiga hilja magama minna.
Kas ma jäin oma puhkusega rahule? Jah ja ei. Tundub, et õigus on neil, kes peavad nädalast puhkust väljapuhkamiseks liiga lühikeseks. Tunnen ise ka nii.
Hetk tagasi kostis ülevalt korruselt võidukas röögatus “ISA” ja Mati tormas alla, et demonstreerida täielikult kokku pandud rubiku kuubikut. Tubli poiss, hakkama sai.
Nüüd aga magama …