Hinckus ja sokk

Ei kujuta ettegi, millised huvigrupid mind nüüd pärast kahe alloleva foto avaldamist hurjutama hakkavad aga nii juhtus. Olukorda ma muuta poleks saanud, seetõttu jäädvustasin. Läksin koeraga jalutama. Seekord Tambu poole, mis asub meie elamisest mõnisada meetrit läänes. Liikusime ennast varjamata, rohu ja okste ragisedes, sõltuvalt asukohast. Lisaks on mul köha, nii et ka seda tuli Hinckus ja sokk

Hommikused looduselamused

Sellised on minu tänahommikused fotoelamused Vardja teel. Kõik algas hommikul lapsi kooli saates kaugel metsaveerel asuva Pertelsoni talukoha juures silmatud põdrast. Nutikus ja viimseni lihvitud hiilimisjahi oskus võimaldasid kaugelt nähtud loomad leida ja üpriski lähedalt pildile saada. :) Koera lukustasin teele asudes targu sauna, et ta haukumisega kõike ära ei rikuks. Jahimeestele, kes laupäeval tulevad siiakanti Hommikused looduselamused

Eile Norra allikatel

Õepoja klassijuhataja kutsus mind oma klassi väljasõidule kohalikuks “giidiks”. Laste ja lapsevanemate väljasõit leiab aset täna Norra allikatele. Mingis vaimse ebastabiilsuse seisundis lasin ennast pehmeks rääkida ega jõudnud hiljem seda ära kiruda. Et mitte päris rumalana mõjuda, võtsin kätte ja käisin eile läbi kõik meie võimalikud sihtkohad, alustades Norra mõisa taga kulgeva matkarajaga ning lõpetades Eile Norra allikatel

Pisikene unimüts

Kõik need, kes ei jälgi lisaks Nahkanuia ajaveebile minu pildiblogi, ei teagi, et leidsin eile juhuslikult sauna pööningult kivivilla seest pisikese, unise nahkhiire. Kasutasin võimalust ja uurisin loomakest igast küljest kuni ta lõpuks ära lendas. Olen nahkhiiri valgetel suveöödel akna taga lendamas nähes ikka imestanud, kus nad peatuvad või talvituvad. Kui välja arvata see üks, Pisikene unimüts

Ilvesed Nahkanuial

Nahkanuial olemise ajal olen ilveseid näinud korra ja sedagi mitte oma kodukülas vaid hoopis Liivakünka talus naaberkülas. Arvestades ilvese pelgilikkust, tuleb seda ilmselt pidada õnnelikuks juhuseks. Samas pole ma kaotanud lootust ühel ilusal päeval näha ka seda metslooma oma koduaknast. Lootust selleks annavad nii varasemad kokkupuuted metsloomadega kui hiljutine kohtumine Raidoga, kes on Tartu Ülikooli zooloogia Ilvesed Nahkanuial

Seeneuputusest maik suus

Saime ka lõpuks maigu suhu sellest millest kõik räägivad – seeneuputusest. Hakkasime eile hommikul Manniga oma mini-kuuseriisika kohta minema aga välja sinna ei jõudnudki, sest pisike kaasavõetud korv ja igaks juhuks tasuksse pandud kilekott said enne sihtkohta jõudmist täis. Peamiselt keskendusime riisikatele aga ei jätnud maha ka üksikuid võiseeni. Pärastpoole läksin üksi üht oma võiseene Seeneuputusest maik suus

Kas tänavu on puugiaasta?

Käs tänavu on puugiaasta? Puuke oleme Nahkanuial varemgi saanud aga mitte kaht järjest. Paar päeva tagasi võtsin ühe ära Matilde peast, kusjuures tüdruk ulgus nagu oleksin pead opereerinud. Täna sain sügelemise peale kätte mikroskoopilise puugi püksivärvli vahelt seljal, kus Maarja ta välja tõmbas. Samas loomadelt pole me puuke sel suvel eriti korjanud, koeralt vist ühtegi. Kas tänavu on puugiaasta?

Kummaline aknakaunistus

Olin parajasti metsas ja ladusin käru peale Vardja teele kukkunud hiigelsuure kuuse oksi kui helistas Liivo ja kutsus appi rästikut püüdma. Tegelikult ei osanud ta öelda, kas tegemist on rästikuga ja ma ei saanud ka päris hästi aru, kus täpselt madu on. Tormasin koju ja varustasin ennast “tööriistadega”: söetangid, kepp ja plastmassist ämber. Lisaks muidugi Kummaline aknakaunistus